jälle on see tunne, et on vaja, on vaja vana hea grafomaani kombel kirjutada... kirjutada mõned asjad peast selgeks ja pinnale keeruliseks ning avaldada arvamust tähelepanekute taustal....
...mul on olnud imetabaseid sündmusi täis nädal..... tõesti, mitu õige toredat tegu ja nägu... alates ungari filmiõhtust ja Mikolase päeva tähistusest Viki juures, mis hõlmas palju head Szegedi kalasuppi ja kelmikaid silmi ning veini... kuni semiootikute autoriõhtuni Salongis, kuhu paras ports kaneelirulle sai küpsetatud.... nalja on ka saanud ja nuttu on ka olnud, segadusest, rõõmust, õnnest naertustest, ilvestest jms. rääkimata...veider ja aus on ka olnud... ja sundi endale ja tõele näkku vaadata.... njahh kas sellest just liiati selgus on tulnud, aga midagi on klaarim, südamelt on räägitud ja südamelt on kuuldud.... ja nagu juba klapib pilt peaaegu kokku või on tükid vähemalt piiritletumas....... kuigi mõningad aspektid, siiski päris ei veena.... vbl sellepärast et ma tõesti vägaväga tahaks, see ei oleks lõplik tõde......kes teab......

Jahh ja inimestega ning nende eludega on naljakas värk ma märkasin.... nad on su kõrval, elavad ja hingavad ja teevad omi väikesi asju, sa näed neid erinevates situatsioonidea ja erinevate inimeste seas, vahel tihemini mõnikord harvem, kaed ja kuulad neid ning neist ja jätad tunnuslikud salamärgid meelde.... lõpuks mingil piisavalt näind ja kuulnud hetkel, arvad, et nüüd tunnedki neid...... ning siis järgmisel või ülejärgmisel hetkel loevad nad kusagil ette sulle oma luuletusi või proosapalu või näitavad kellelegi kusagil oma maale.... sa võib olla oled teadlik, et jahh kirjutada ta oskab, jah ta pidavat maalima, aga mitte kunagi, taipad sa hetk hiljem, pole sa rohkem sellesse süüvinud... sul on olnud mingi inimkuvand, kus seda aspekti seeski pole olnud ......nii palju on nägemata ja kuulmata, nii palju on teadmata.... nii väike ja piiratud on see harjutud olemine....

Jahh... ja rõõm on võimas tunne avastasin ma uue jalgrattaleiutise õhinaga taas ükspäev.... ja rõõm nakatab..... ja rõõmu on tegelikult nii imelihtne valmistada... mõni väike žest või liigutus, mis tavaliselt laiskusest tegemata jääb.... mulle meeldib kui saab rõõmu valmistada, kui hetkeks on tunne et midagi on korda läinud ja kingitakse naeratus.....

Ning ilvestega olege ettevaatlikud, nad armastavad toolijalgu närida ja teie diivanile poriste käppadega mustreid trükkida... lisaks sellele jätavad nad voodisse alati hulgakese karvu........