Miks sa nii kuri oled?
Ära ole...
Ära ole mu peale kuri, sest siis ma muutun hetkega koletiskajakaks, vastikuks, õelaks linnuks kellel on kõik halvad omadused, mis sa ette kujutad ja kelles ei ole midagi head, näpu otsagagi mitte....minust saab sinu meelevili ja hiljem kui sa enam kuri ei olegi ja mina jälle väikeseks mustaks linnuks muutun jääb koletiskajaka vari mind saatma, ma ei saa sellest kunagi enam lahti, ning iga järgnev kord kui ma taas kajakaks muutun jääb ta vari aina tugevamalt minu sulgede külge kinni, ta kisa kostab aina valjemalt ja ma kardan et ta neelab mu kord alla, nii et jääb ainult kole ja vastik kajakas...nii et ole hea ja ära ole mu peale kuri...

----

Kaaren haaras trepil konutava nälkja järgi ja tatsus matsutades mööda õue edasi...ta tundis ennast targa linnuna, nii et võinuks vähe keksidagi, kui mõtlev pea oleks lubanud selliseid kerglasi võtteid....

...jaa, ta teadis küll, mis ta sees toimus, ta teadis hästi, see oli tuttav, seda oli ennegi juhtunud....ja see kõik põhines sellel, et ta sai aru, aga ta ei suutnud endast kenam olla, kuigi oli kindel, et see on võimalik...

..ta sai aru, et teistel oli ka tahtmisi ja soove ja ta sai aru, et eksiti ja andestati, kuid ta päris täpselt ei osanud veel saada aru, et kuidas see kõik korrektsete läheduste puhul siis tegelikult välja mängis.... tema sees ei klappinud tükid sugugi nii hästi kokku.... Ta sai aru, aga see ei võtnud tema valu ära, ta mõistis hästi, kuid see öelnud talle ometi, et mis tema nüüd tegema peaks...ta oli andestanud, kuid see ei teinud millegipärast tema tiibu terveks ega toonud meelerahu...

Kaaren sai aru, et kusagil selles keerulises süsteemis on viga, ta peaaegu nägi seda vastikut köngerjönksilaadset viga oma vaimupildis.....tema enda sisemuses oli viga ja ta sai aru, et kui ta tahab, et midagi paremini, kenamini ja ausamini oleks, siis tuli alustada vigade parandusega... ainult nii võis neist asjadest asja saada....nii oli ehk õnnestuminegi, millega kaasnes olukorra paranemine kõikidel rinnetele, võimalik....

Sisemine pilk tuli teritada ja üksipulgi kriitiliselt kõik sügavused ja pinnad üle käia, vaadata, korrastada, korrigeerida...olgu, hea plaan, nüüd jäi aga ainult küsimus - kas ta peaks proovima seda, mida ta sissepoole vaatavad silmad nägid, kuidagi välja poole nähtavaks teha, kas ta peaks jagama ja kas see oleks õigustatum kui ajuti keevalise loomu tulemusel ise läbi kõverpeegli paiskuvad detailid, millel polnud lootustki oma tegelikku palet kanda....või polnud seda, mis sees, mingit mõtet väljanäitusele panna, sest need kelle näitus mõeldud jätavad tulemata või näevad ainult varje.....või ehk tunnevad end kõverpeegelduste seltsis kindlamalt, sest need on juba tuttavlikud....

...Kaaren tundis et ta mõte oli ringiga jõudnud taas sinna kust ta oli alustanud, või ei siiski mitte päris sinna samasse, pigem justkui mööda keerdtreppi käies korruse võrra alla poole....taas kerkis küsimus tagamõtetetest....sest praegu oli kõige olulisem olla aus, seda juba oma taotlustes...

....heh, liiga vähe nälkjaid, jõudis Kaaren oma tarkuse pettekujutluse jälile....