Ära mine närvi ega närv ei ole Sharm el Sheikh, kuhu minna.....ütlesid juba klassikud...
Noh ma siis kuulasin ja valisin Sharm el Sheikhi ja närvi minemise vahel esimese....4,5h lendu, mis nii tüütu, nii tüütu ja kohal me olimegi, mustade alati vaid naeratavat meeste keskel, kesk kõrbe ja kivisid, eestlaste lemmik kuurortis.... hilisõhtul kohale jõudes oli õhk suvist lõhna täis....mõnus....keset siinset talve oli see natuke kummastav aga oi kui mõnus... kepslesime bussiga oma suur-suurde 5 tärni hotelli, kus ühe inimese voodisse mahuks vabalt magama kolm nälginud tudengit, ja keerasime magama.....
Sharm el Sheikh on oma olemuselt Siinai poolsaare tippu keset igavat liiva ja tühja välja ehitatud suurte hotellidega puhkekuurort, mida ühendab üks ca 30 km pikkune tänav.... ühest hotellist teise minna pole eriti võimalik, inimesed kohtuvad suure tänava keskel, väikesel jalakäijate tänaval, kus on pidutsemispaik, paljude-paljude kohvikute ja miljonite mustade meestega, kes üritavad sulle midagi pähe määrida, kohta kutsutakse Naama Bayks ja seal käib mürgel 24h.... shoppamiskirge rahuldavad turistid aga nn vanas Sharmis, mis on turutänav natuke Naama Bayst eemal.....
Liigutakse seda suurt tänavat mööda, kas turismibussidega või taksodega, mida juhivad mustad väikesed mehed, kelle igapäevane leivateenimine käib läbi lõputu kauplemise....jahhh, lõputu kauplemine on seal omamoodi elustiil, mulle tundub.....
Üldiselt on aga kogu paik süstemaatiliselt üles ehitatud turisti rahast tühjaks imemisele ja see tundub töötavat.....Kui sa oled aga heleda nahaga ja heleda juuksepahmakaga naisterahvas, siis algab igasugune suhtlus väljenditega: You are sweet/You are nice/I like You/I like Your body/Hi, what´s Your name!......etc ja lõpuks jõutakse ikkagi selleni, et sa peaksid midagi ostma, hakkama mustamehe tüdruksõbraks ja midagi ostma, suudlema musta väikest meest ja midagi ostma või vähemalt tulema omme midagi ostma, sest sa oled nii ilus....... Minusugusele kalgile põhjamaisele esstlasele oli too kõik väga tüütu......aga ilm oli seal ometi ilus ja päike kõrgel taevas ning vesi sini-sinine ning taamal paitmas kivikaljud, ning igav liiv....see kõik mulle meeldis, Punane meri oma korallide ja värviliste kaladega meeldis ka....seda võiks kunagi uuestigi vaatama minna.....aga too maapealne keskkond oli ikkagi kuidagi kummastav, kui kogu rohelus hotelliaias on lihtsalt kirkaga kivi sisse taotud aukudesse kasvama pandud ja kasvab vaid tohutu vee kuluga ja ainult sellel ruutmeetril, siis tundub see mulle kuidagi ajulage, veidike vägistamisena....ma teataval määral mõistan, miks seda tehakse....aga miskine vimm minu sees ei kiida seda heaks.....inimesed on ikka ühe naljakad loomad aga see, mis nad vahel loodusega teevad tekitab õõva ja puudub igasugune tahtmine naerda....
Pärast kaht päeva Sharm el Sheikhis, suur-suures hotellis ja erinevadel ekskursioonidel, olin ma täitsa valmis juba koju tulema....õnneks meie lühike reis sedakorda kauem ei kestnudki....nii et hulk formaalsusi lennujaamas ja 5,5h lennukisõitu ning tagasi Eesti talveta talves olingi.....Mõttes tegin linnukese Sharm el Sheikhi ees olevasse tühja lahtrisse ja tundsin teatavat rahul olu....kerge päikese jume jäi näkku ja päikese sain kaela....ning nüüd ma tean, kus mu kliendid oma puhkusi veedavad.....miks ka mitte, päike on tore.....ise aga ma sinna raha eest ei kavatse minna, või kui ainult siiskord, kui ma olen vana ja ei tahagi puhkuselt muud kui päikest ja 5 tärni suur-suurt hotelli väikeste mustade naeratavate meestega......
teisipäev, jaanuar 29, 2008
teisipäev, jaanuar 22, 2008
Kaarnale meeldis magavate inimeste lõhn. See väsimuse hõng ning too magavate kehade rahu. Too unise higi ja unenägude lehk, mida nood magavate inimeste voodid välja õhkasid. Too kehade rammestuse ja dushigeeli, padjale laiali laotunud juuste ja öökreemi, kehade all välja surevate käte ja kaisutuste lõhn, mis tuli vooditesse kägardatud ihudest.....
Ja nood pimedad toad, kus värve pole, on vaid pinnad ja lõhnad ja helid. Nohinad, pikad ja ilmatuma rahulikud hingetõmbed, üksikud oiged ja kilked, tekkide kahin ja patjade sahin, mis tekib uniste liigutustest..kella tiksumine öökapil, läbi akende tungiv tuul ja öise liikluse sosin....kõik nii omasoodu voolav ja vaikne, nii ilmatumalt üksik ja vaikne....
Kaarnale meeldis istuda neis tubades ja vaadata magavate inimeste unesid, õige vargsi kusagil nurgas, nii et unenäod ära ei ehmuks, ja nuusutada magavate inimeste lõhnu.
Magavate inimeste, magavad toad, Kaaren polnud kunagi suutnud lahkuda neist vabatahtlikult.....alati aga leidus sundusi ja käskijaid...ta oli veetnud vaid viive...ahminud endasse kiirelt sõõme, sulgenud silmad ja nautinud sekundeid, vaadanud unesid, nuhutanud lõhnu ja lahkunud siis...
Kaaren hingas sügavalt sisse, ta ei mäletanud enam millal viimati oli ta nuusutand tubades uinunud inimeste lõhnu. Kui ammu polnud keegi maganud nendes, kus tema viimastel aegadel viibis.
Kõik olid aina ja aina vaid ärkvel, kui olid....
Ja nood pimedad toad, kus värve pole, on vaid pinnad ja lõhnad ja helid. Nohinad, pikad ja ilmatuma rahulikud hingetõmbed, üksikud oiged ja kilked, tekkide kahin ja patjade sahin, mis tekib uniste liigutustest..kella tiksumine öökapil, läbi akende tungiv tuul ja öise liikluse sosin....kõik nii omasoodu voolav ja vaikne, nii ilmatumalt üksik ja vaikne....
Kaarnale meeldis istuda neis tubades ja vaadata magavate inimeste unesid, õige vargsi kusagil nurgas, nii et unenäod ära ei ehmuks, ja nuusutada magavate inimeste lõhnu.
Magavate inimeste, magavad toad, Kaaren polnud kunagi suutnud lahkuda neist vabatahtlikult.....alati aga leidus sundusi ja käskijaid...ta oli veetnud vaid viive...ahminud endasse kiirelt sõõme, sulgenud silmad ja nautinud sekundeid, vaadanud unesid, nuhutanud lõhnu ja lahkunud siis...
Kaaren hingas sügavalt sisse, ta ei mäletanud enam millal viimati oli ta nuusutand tubades uinunud inimeste lõhnu. Kui ammu polnud keegi maganud nendes, kus tema viimastel aegadel viibis.
Kõik olid aina ja aina vaid ärkvel, kui olid....
reede, jaanuar 18, 2008
Ma leian, et nüüd ei jää varsti küll enam muud üle, kui lihtsalt vihastada.... lõpuni.... kohe niimoodi, et on vihastatud ja siis suure vihaga midagi suurt tehtud, sest mul on tunne, et see jama, mis siin juba nädalaid kestab, ei saagi muidu otsa... muudkui mingi tüdimus, nutt ja hala, enesepiinajalikud unenäod ja kogu see kõrini efekt metsa peitumise soovi krempliga....pfff....Tra, maivõi....sellist asja ei saa tolereerida!
Pff....et siis plaanis lähima(te) päeva(de) jooksul lihtsalt põhjani iseenda peale välja vihastada ja oleks selleks korraks taas korras....
Saaks rahulikult printsess edasi olla ja naeratada muigega....
Pff....et siis plaanis lähima(te) päeva(de) jooksul lihtsalt põhjani iseenda peale välja vihastada ja oleks selleks korraks taas korras....
Saaks rahulikult printsess edasi olla ja naeratada muigega....
teisipäev, jaanuar 15, 2008
Kõik kaob ära, andke vaid piisavalt aega ja oodake....
See teeb mind pisut mõtlikuks, sügavalt sisemusestki ei saa aru....mõistmatus, misjaoks siis nii ometi??
Ja miks nad räägivad lõppude diskursuses alati algustest...pagan, see ei puutu ju tol hetkel üldse asjasse....see pole ju sugugigi oluline.....jaaaaa.....natuke nukker värk.....ja ma üldse ei kipu mõistma.....see kõik tundub olema üks arusaamatus....jonnin...üldse mitte siinjuures äkiline olles, olen täitsa rahulik, täiesti leppiv, natuke abitu, lihtsalt mossitan ja jonnin, sest raske on rallit sõita, kui kõik nii kaduv on...
...palun, palun ärge kaduge!
See teeb mind pisut mõtlikuks, sügavalt sisemusestki ei saa aru....mõistmatus, misjaoks siis nii ometi??
Ja miks nad räägivad lõppude diskursuses alati algustest...pagan, see ei puutu ju tol hetkel üldse asjasse....see pole ju sugugigi oluline.....jaaaaa.....natuke nukker värk.....ja ma üldse ei kipu mõistma.....see kõik tundub olema üks arusaamatus....jonnin...üldse mitte siinjuures äkiline olles, olen täitsa rahulik, täiesti leppiv, natuke abitu, lihtsalt mossitan ja jonnin, sest raske on rallit sõita, kui kõik nii kaduv on...
...palun, palun ärge kaduge!
laupäev, jaanuar 12, 2008
Mulle toodi Väike Prints....madjarite moodi, kes gujashit vist küll ei söö, aga kellest madjari keeles on jutt...jaa...madjarimaa poeg ise tuli ja tõi....hirmus hea meel oli teda näha üle pika aja...ma olin juba igatsemas täitsa.....
Jahh, jällekohtumised on toredad....seekord sai pai, sai gruusia viskit juua ja maailma kanatiibu, sai ikka neid vildakaid nalju ja jutte kaugest maast, kuhu ihkab hing, kuulda...sai veel ka uuelaadset imemaitsvat palinka kokteili, õige mitu, tehase kära sees jutelda sai, seista ja rõõmustada ka, sai inimesi ja shotsho mängu vaadelda, sai nii mõndagi uut kuulda ja uudistada, sai imestada rahvarohkuse üle, ning vahepeal, teades et tulnu ei ole kaugel, rääkida ka teiste headega, naljatleda sai ja kella kaheksani istutud sai, magusat jooki limpsides ja lukustatud ukse taga suitsu kimudes ning tantsides, sai teineteisele tuge pakkudes ära minna, siis kui hakid olid juba üleval ja puhata sai turvalisuse aspektidel külg külje kõrval....ärgata sai ärkamise peale, koos sai õhtuselt hommikust süüa, rõõmustada sai jällekohtumise, kuid mitte tagasiolemise üle ja teadmisega, et varsti juba võib kohtuda jälle, sai lõpuks laiali minna....
Nüüd on laual Väike Prints, soome-ugri karumuinasjutte ja vendade Grimmide paremik madjarite eelkooliealistele....ja meel on rahul
Jahh, jällekohtumised on toredad....seekord sai pai, sai gruusia viskit juua ja maailma kanatiibu, sai ikka neid vildakaid nalju ja jutte kaugest maast, kuhu ihkab hing, kuulda...sai veel ka uuelaadset imemaitsvat palinka kokteili, õige mitu, tehase kära sees jutelda sai, seista ja rõõmustada ka, sai inimesi ja shotsho mängu vaadelda, sai nii mõndagi uut kuulda ja uudistada, sai imestada rahvarohkuse üle, ning vahepeal, teades et tulnu ei ole kaugel, rääkida ka teiste headega, naljatleda sai ja kella kaheksani istutud sai, magusat jooki limpsides ja lukustatud ukse taga suitsu kimudes ning tantsides, sai teineteisele tuge pakkudes ära minna, siis kui hakid olid juba üleval ja puhata sai turvalisuse aspektidel külg külje kõrval....ärgata sai ärkamise peale, koos sai õhtuselt hommikust süüa, rõõmustada sai jällekohtumise, kuid mitte tagasiolemise üle ja teadmisega, et varsti juba võib kohtuda jälle, sai lõpuks laiali minna....
Nüüd on laual Väike Prints, soome-ugri karumuinasjutte ja vendade Grimmide paremik madjarite eelkooliealistele....ja meel on rahul
neljapäev, jaanuar 10, 2008
Eile
...läksin koju plaaniga järgmiseks päevaks tugevalt välja puhata , et siis ülemusega arenguvestlusel rikkalikult areneda. Uneaega pingsalt oodates sattusin lugema, noh kõigepealt kergem ajakirjandus ja siis silmi sattunud Brautigan.... ammu oli Abort laenuks mu raamaturiiulit kaunistanud...viimane aeg ahju kütmise kõrvale läbi lugeda....
Brautigan oli oma headuses....torkis ja silitas üheaegselt...
....kummastav, kuidas....ei teagi mis...kogu see värk ühesõnaga, meeldivalt õiene ja ilus, samas täis pikitud teravaid oigama panevaid kujundeid....ausad, võimatult võimalikud samas...sissehingates nii valusalt hingepugevad.....tegi ärevaks.....
Kui raamatu viimane lause läbi pea lastud, oli magamajäämine võimatu... ilmselgelt liiga palju tahetud.... sees värises, kohises, mühises.... ja pea oli ülekuumenenud....liiga palju mõtteid.....
...klaar, tuli väljuda....damn, sa ei tohiks seda endale lubada, vigises südametunnistus.....aga ärevus ei kuulanud....
Õue, surusin klapid pähe ja kimusin ägedalt suitsu, libe oli, jalad viisid sinna, kuhu ikka....autopiloot.... õnneks olin massu kätte saanud, kohtusime keskplatsil...tema meeldivalt purjakil.... mina, mitte nii meeldivalt, kaine....
Zav oli rahvaküllane, kuid mõistlikkuse piires....hingasin sügavalt sisse, arendasin tuttavlikke ridasid juba olnud vestlustest...rohkem minult ei nõutudki...sinna juurde üks õlu.....reaalsus tilkus vaikselt tagasi sisse....mõtted vajusid ära......ja pärast äraoodatult karukallistust.....oli aeg lahkuda....jalad kandsid ja kell kolm ma juba kodus magasingi.....
...läksin koju plaaniga järgmiseks päevaks tugevalt välja puhata , et siis ülemusega arenguvestlusel rikkalikult areneda. Uneaega pingsalt oodates sattusin lugema, noh kõigepealt kergem ajakirjandus ja siis silmi sattunud Brautigan.... ammu oli Abort laenuks mu raamaturiiulit kaunistanud...viimane aeg ahju kütmise kõrvale läbi lugeda....
Brautigan oli oma headuses....torkis ja silitas üheaegselt...
....kummastav, kuidas....ei teagi mis...kogu see värk ühesõnaga, meeldivalt õiene ja ilus, samas täis pikitud teravaid oigama panevaid kujundeid....ausad, võimatult võimalikud samas...sissehingates nii valusalt hingepugevad.....tegi ärevaks.....
Kui raamatu viimane lause läbi pea lastud, oli magamajäämine võimatu... ilmselgelt liiga palju tahetud.... sees värises, kohises, mühises.... ja pea oli ülekuumenenud....liiga palju mõtteid.....
...klaar, tuli väljuda....damn, sa ei tohiks seda endale lubada, vigises südametunnistus.....aga ärevus ei kuulanud....
Õue, surusin klapid pähe ja kimusin ägedalt suitsu, libe oli, jalad viisid sinna, kuhu ikka....autopiloot.... õnneks olin massu kätte saanud, kohtusime keskplatsil...tema meeldivalt purjakil.... mina, mitte nii meeldivalt, kaine....
Zav oli rahvaküllane, kuid mõistlikkuse piires....hingasin sügavalt sisse, arendasin tuttavlikke ridasid juba olnud vestlustest...rohkem minult ei nõutudki...sinna juurde üks õlu.....reaalsus tilkus vaikselt tagasi sisse....mõtted vajusid ära......ja pärast äraoodatult karukallistust.....oli aeg lahkuda....jalad kandsid ja kell kolm ma juba kodus magasingi.....
kolmapäev, jaanuar 09, 2008
Suts ja valmis....
Ehk siis Helsinkis Mari juures käik selleks korraks taas möödas ja juba jõutud ka aklimatiseeruda....
Seda et Soome läheme otsustasime millalgi novembris Nellig Hundis istudes ja hea sõnaga soomestuvat Mari meenutades... esimene 2008 aasta nädalavahetus sobis ideaalselt, sest pühad läbi, Maril töö läbi ja meil selleks hetkeks palk käes... nii et jusrtkui loodud selleks, et külastada põhjanaabreid...
Kui reedel viimaks oma kodinatega Galaxy nimelisel alusel laevusime, oli kohe esimesest momendist aru saada kuhu reis viib... naer tükkis peale... nii palju jubedaid soome mehi ja me ikkagi läheme kohale :D:D... eino mis seal ikka.... ei minua sittenkään väsyttää....sai kinnitatud ühele noormehele ja suitsunurgast ma juba end leidsingi....
Helsinki asus seal kus vanastigi ja ka Tallinki palgal oleval kaptenil oli koht teada, ümarad 80 km üle Tallinna lahe ja kohal me olimegi... suurlinhnas... nagu hiljem selgus... Mari oli ilusti vastas ja 2.20 eest me ennast peatselt kesklinnast leidsimegi... Soomes oli hulka soojem kui mäletamise järgi samal hommikul Tartus... mõnus selline -5 ja meretuul......
Mari elab nüüd peaaegu kesklinnas... enam ei tule rongiga kuhugi Tikkurilasse, Pasilast mööda sõita, ja siis käia ja käia ja käia... nüüd piisab 10 minutitst raitiovaunussa ja siis lipsti üle tee ning seal ongi Mari kodu.... väike armas maja, 30. aastatest ja väike armas kahtoaline korter......must-valge, maitsekas, äratuntavalt Marine.....otsustame, et täna saab olema kodune õhtu, veini, punasega, enda valmistatud pina colada, lumekrabi, ja kõike armastatud youtube videode ning muude uudistega.....
Vahetades aega taas minevikku, tuleb nentida, et järgmine päev sai veedetud kõiki võimalikke ALEsid külastades.... saagiks lõpuks natuke rõivanodi ja palutud plaat, Ojale.... hiljem läbi nagu läti rahad, leidsime end tusaselt lasanjet valmistamas...tõele au andes tegi Mari tusaselt lasanjet, Nelli salatit ja mina oli lihtsalt taas kasutult teelt eemale hoidmas.....
....hää külm valge vein, lahutas tusatuju õnneks ruttu ja romantiline komöödia lasanja (for thee) kõrvale viis vestluse jälle teadagi kuhu... ohh ma nii armastan neid lõppematuid kõnelusi lõppematul ja lahendamatul teemal...inimsuhted, meie...ja muidugi - Mehed...
...Õnneks, me siiski jõudsime ka välja.... kohas nimega Redrum, esines täiesti juhuslikult Moody Mann....ja see oli hea....Hello Helsinki! How are You?! I asked...how ARE YOU?!... Happy fucking New Year!!!....
....lõime tantsu mitu head tundi järjest.....pilgud olid kuumad, kehad olid kuumad ja baarist sai tasuta jääga vett... nii et kõik oli nii kui peab... selle hetkeni kui mu põlvele tuli meelde, et ta oli ju just välja venitatud, ja hakkas valutama... siis tuli koju minna... kõrvus kumisemas just see lugu, mille saatel Detroidis kunagi rulluisutati.....
...Ööbussis oli preili, kes oli end joonud meeldivasse ebakainusesse ja keda vitutti ihan uskotomasti....ja kellel oli hirveän järkyttävä nälkä....ai-jaa, tore teada....
Hommik saabus päikesepaiste ja unise olemisega, dushi all käik, hommikusöök, viimased virisemised lõputu rahapuuduse üle, kallistused ja kokkulepped, et järgmisel korral Eestis...ja läinud me olimegi...trammiga keskustaan, metrooga Ruoholahteen, bussiga Länsisatamaan ja Stariga Tallinna....
Ehk siis Helsinkis Mari juures käik selleks korraks taas möödas ja juba jõutud ka aklimatiseeruda....
Seda et Soome läheme otsustasime millalgi novembris Nellig Hundis istudes ja hea sõnaga soomestuvat Mari meenutades... esimene 2008 aasta nädalavahetus sobis ideaalselt, sest pühad läbi, Maril töö läbi ja meil selleks hetkeks palk käes... nii et jusrtkui loodud selleks, et külastada põhjanaabreid...
Kui reedel viimaks oma kodinatega Galaxy nimelisel alusel laevusime, oli kohe esimesest momendist aru saada kuhu reis viib... naer tükkis peale... nii palju jubedaid soome mehi ja me ikkagi läheme kohale :D:D... eino mis seal ikka.... ei minua sittenkään väsyttää....sai kinnitatud ühele noormehele ja suitsunurgast ma juba end leidsingi....
Helsinki asus seal kus vanastigi ja ka Tallinki palgal oleval kaptenil oli koht teada, ümarad 80 km üle Tallinna lahe ja kohal me olimegi... suurlinhnas... nagu hiljem selgus... Mari oli ilusti vastas ja 2.20 eest me ennast peatselt kesklinnast leidsimegi... Soomes oli hulka soojem kui mäletamise järgi samal hommikul Tartus... mõnus selline -5 ja meretuul......
Mari elab nüüd peaaegu kesklinnas... enam ei tule rongiga kuhugi Tikkurilasse, Pasilast mööda sõita, ja siis käia ja käia ja käia... nüüd piisab 10 minutitst raitiovaunussa ja siis lipsti üle tee ning seal ongi Mari kodu.... väike armas maja, 30. aastatest ja väike armas kahtoaline korter......must-valge, maitsekas, äratuntavalt Marine.....otsustame, et täna saab olema kodune õhtu, veini, punasega, enda valmistatud pina colada, lumekrabi, ja kõike armastatud youtube videode ning muude uudistega.....
Vahetades aega taas minevikku, tuleb nentida, et järgmine päev sai veedetud kõiki võimalikke ALEsid külastades.... saagiks lõpuks natuke rõivanodi ja palutud plaat, Ojale.... hiljem läbi nagu läti rahad, leidsime end tusaselt lasanjet valmistamas...tõele au andes tegi Mari tusaselt lasanjet, Nelli salatit ja mina oli lihtsalt taas kasutult teelt eemale hoidmas.....
....hää külm valge vein, lahutas tusatuju õnneks ruttu ja romantiline komöödia lasanja (for thee) kõrvale viis vestluse jälle teadagi kuhu... ohh ma nii armastan neid lõppematuid kõnelusi lõppematul ja lahendamatul teemal...inimsuhted, meie...ja muidugi - Mehed...
...Õnneks, me siiski jõudsime ka välja.... kohas nimega Redrum, esines täiesti juhuslikult Moody Mann....ja see oli hea....Hello Helsinki! How are You?! I asked...how ARE YOU?!... Happy fucking New Year!!!....
....lõime tantsu mitu head tundi järjest.....pilgud olid kuumad, kehad olid kuumad ja baarist sai tasuta jääga vett... nii et kõik oli nii kui peab... selle hetkeni kui mu põlvele tuli meelde, et ta oli ju just välja venitatud, ja hakkas valutama... siis tuli koju minna... kõrvus kumisemas just see lugu, mille saatel Detroidis kunagi rulluisutati.....
...Ööbussis oli preili, kes oli end joonud meeldivasse ebakainusesse ja keda vitutti ihan uskotomasti....ja kellel oli hirveän järkyttävä nälkä....ai-jaa, tore teada....
Hommik saabus päikesepaiste ja unise olemisega, dushi all käik, hommikusöök, viimased virisemised lõputu rahapuuduse üle, kallistused ja kokkulepped, et järgmisel korral Eestis...ja läinud me olimegi...trammiga keskustaan, metrooga Ruoholahteen, bussiga Länsisatamaan ja Stariga Tallinna....
reede, jaanuar 04, 2008
Kui portselanist tüdrukud purunevad kildudeks, siis kas plastmasstüdrukud sulavad, või?
Ja kui plastmassist tüdrukud sulavad, siis mis juhtub lihast ja luust ja veest tüdrukutega?
Külmuvad lihtsalt ühel hetkel ära...väikeste tikumüüjate ilmaga??
Kaarna pea oli täis punkteismelise mõtteid...
Viimasel ajal oli üsna külmaks tõmmanud, ilm langes miinuskraadidesse ja korstnad suitsid.... enam ei köetud sügisise niiskuse, vaid talvekülma peletamiseks...
Jahh, üsna ebameeldiv jahedus, mis kontidesse ja naha vahele puges....
Ptüi!!...Kindaid ei olnud, Kaaren polnud jõudnud kududa veel, aga müts ja särk ja püksid olid!....need olid eelmise aasta jäänukid...kõik ei olnud seega halvasti.....
Jõgi oli mõne tunniga jäässe läinud, veel ei kandnud, aga õhk oli jää lõhnast ja maitsest pea, et tiine...hakkide silmades tundus kajavat ta tulek....
Ptüi!! Kodu oli kütmata, ei jäänud muud üle kui istuda pooltühjades lokaalides ja juua teed ...nurgalauas....ise pingutatult tähtsat, mõtlikku asjalikkust täis nägu tehes...ikkagi haritlane ju..... parema meelega oleks võtnud ühe jacky tee kõrvale, aga palgapäev oli alles pärast ööd
...ikaldus...sulaselgelt...
Kaarna pea oli tühjuse müra täis...milline kohutav poeetiline liialdus...tee sai ka otsa, samas....kõrvallaua organiseeritud naistudengite valjult säravad mõtted muutusidki juba tüütuks...ptüi!
Krt, külm oli...ja sees polnud isegi ühtegi sooja mõtet.....Kaaren püüdis mõelda...
....Suur Reheahi...
...köetud.....
Ptüi....väikeste külmunud tikumüüjate ilm!!
Ja kui plastmassist tüdrukud sulavad, siis mis juhtub lihast ja luust ja veest tüdrukutega?
Külmuvad lihtsalt ühel hetkel ära...väikeste tikumüüjate ilmaga??
Kaarna pea oli täis punkteismelise mõtteid...
Viimasel ajal oli üsna külmaks tõmmanud, ilm langes miinuskraadidesse ja korstnad suitsid.... enam ei köetud sügisise niiskuse, vaid talvekülma peletamiseks...
Jahh, üsna ebameeldiv jahedus, mis kontidesse ja naha vahele puges....
Ptüi!!...Kindaid ei olnud, Kaaren polnud jõudnud kududa veel, aga müts ja särk ja püksid olid!....need olid eelmise aasta jäänukid...kõik ei olnud seega halvasti.....
Jõgi oli mõne tunniga jäässe läinud, veel ei kandnud, aga õhk oli jää lõhnast ja maitsest pea, et tiine...hakkide silmades tundus kajavat ta tulek....
Ptüi!! Kodu oli kütmata, ei jäänud muud üle kui istuda pooltühjades lokaalides ja juua teed ...nurgalauas....ise pingutatult tähtsat, mõtlikku asjalikkust täis nägu tehes...ikkagi haritlane ju..... parema meelega oleks võtnud ühe jacky tee kõrvale, aga palgapäev oli alles pärast ööd
...ikaldus...sulaselgelt...
Kaarna pea oli tühjuse müra täis...milline kohutav poeetiline liialdus...tee sai ka otsa, samas....kõrvallaua organiseeritud naistudengite valjult säravad mõtted muutusidki juba tüütuks...ptüi!
Krt, külm oli...ja sees polnud isegi ühtegi sooja mõtet.....Kaaren püüdis mõelda...
....Suur Reheahi...
...köetud.....
Ptüi....väikeste külmunud tikumüüjate ilm!!
neljapäev, jaanuar 03, 2008
longats.... algusest lõpuni, veidi tüdinult haigutava koaala pilguga... antke mulle neid lehti veel... ja olge paid, ärge tüüdake tobedate küsimustega... ma ei tean neile kõigile vastuseid...
Aga, tuleb netida, et uusaasta öö oli täitsa änksa, punases minis, punane side ümber jala ja aksessuaariks kaasas kark ning kaine autojuht.... nagu mõnes heas filmis...seltskond oli kah ülevalt meeleolukas, õhtu jooksul sai palju naerda, eriliselt just minu üle, esimene kommentaar, mis ei puudutanud invaliidist vaiku, lonkamist, või karku sai seltskonnas välja hüütud vahetult enne keskööd ja viimaseks mitte vaigu üle nalja heitmiseks see seda korda ka jäi....
Ei noh, mis seal ikka...ega ma kade tüdruk ei ole...ja naer on ikka terviseks olnud...
Esimesel selle aasta päeval suutsin aga ikkagi ka meele heita, et oleks kohe uue aasta alguses see tükk ka tehtud ja ei peaks ennast hiljem igasugu heitmistega vaevama....
millest see kõik alguse sai, seda nagu õieti polnudki....lihtsalt, hetkeks tundus maailm väga tühi ja kõle.....õhtul oma suurde sängi pugedes oli kollase kraakleja tiigri asemel kollane koer, lontis kõrvadega hunnik õnnetust......
Eile aga pärast tatist tööpäeva, mis möödus tööluusi viljeledes sai massuga välja töötatud generaalplaan....kiletatud märkmed, uurivad ja asjalikud pilgud, nimekirjad, plussid ja miinused.... ning jaht ja võistlus alaku, parim koos õiglusega võitku...
võitja saab printsessi ja pool kuningriiki....
Aga, tuleb netida, et uusaasta öö oli täitsa änksa, punases minis, punane side ümber jala ja aksessuaariks kaasas kark ning kaine autojuht.... nagu mõnes heas filmis...seltskond oli kah ülevalt meeleolukas, õhtu jooksul sai palju naerda, eriliselt just minu üle, esimene kommentaar, mis ei puudutanud invaliidist vaiku, lonkamist, või karku sai seltskonnas välja hüütud vahetult enne keskööd ja viimaseks mitte vaigu üle nalja heitmiseks see seda korda ka jäi....
Ei noh, mis seal ikka...ega ma kade tüdruk ei ole...ja naer on ikka terviseks olnud...
Esimesel selle aasta päeval suutsin aga ikkagi ka meele heita, et oleks kohe uue aasta alguses see tükk ka tehtud ja ei peaks ennast hiljem igasugu heitmistega vaevama....
millest see kõik alguse sai, seda nagu õieti polnudki....lihtsalt, hetkeks tundus maailm väga tühi ja kõle.....õhtul oma suurde sängi pugedes oli kollase kraakleja tiigri asemel kollane koer, lontis kõrvadega hunnik õnnetust......
Eile aga pärast tatist tööpäeva, mis möödus tööluusi viljeledes sai massuga välja töötatud generaalplaan....kiletatud märkmed, uurivad ja asjalikud pilgud, nimekirjad, plussid ja miinused.... ning jaht ja võistlus alaku, parim koos õiglusega võitku...
võitja saab printsessi ja pool kuningriiki....
Tellimine:
Postitused (Atom)