Viimasel ajal on ... on nagu on ... noh ...

Tüdimus näiteks on, tüdimus tööst vist põhiliselt ... kevadine töö tüdimus ... eks ta ole vist igal aastal olnud ... aga akuutne on ikkagi selle aasta oma ...
... viriseda aga pole mõtet ... elame üle sellegi kevade, suitsu kulub jälle lihtsalt pisut rohkem ...

Meelelahutusega on natuke kesiselt ... vist eelkõige seetõttu, et finantside ning ajaga on kuidagi veel kesisemalt ... jah aga eks tuleb teha valikuid ... et kas lennata või minna kinno ... kas helistada või ajaks hoopis omad õule ... mina vist olen omad teinud ... isegi kui kindel pole ...

Märkmikus on kritseldusi ... ammu pole olnud ... ja seetõttu on käsi roostes ja kritseldused on kesised ... aga samas jälle, see et neid ikkagi on seal märkmikus, on märk sellest, et peas on pilte ... ja pildid peas on hea ... see kellel on olnud, see teab, et on hea kui on pildid peas ja kui saavad kritseldused märkmikku ... 

Ümberringi on jätkuvalt kultuuri ... ja sellega on ka suhe ... minu puhul nagu ikka natukene aupaklik ja natukene eemalehoidev... mina ei puutu väga teda ja tema ei torgi väga mind ... vahel aga satume kokku ... eile näiteks sattusin kontserdile, mis oli vägagi meeldiv kogemus ... mulle meeldib kui kohtumised kultuuriga on meeldivad ehk siis inspireerivad ja tuju tõstvad ... noh vähemalt suures plaanis ... eile nii oligi ... Elleri kooli Tubina saal on oma Toomele vaatava tagaseinaga imeline leiutis ning mantra kahele klaverile kõlas seal suurepäraselt ... lavastusest ma päris täpselt aru ei saanud ... noh see aelev mees ... jättis nagu küsimuse õhku, et miks ... aga on siis alati vaja kõigest aru saada?

Väljakutse on elus sel kevadel ... peaaegu iganeljapäevane kutse auditooriumisse ... natukene hirmus on ... aga natukene tore on vist rohkem ... sest saab katsetada asju ... asju mida mitte kusagil mujal katsetada ei saagi ... ja see on tore.

Malelaud on nüüd jälle ka ... see vanaisa oma ... isegi vigurid on ... nende eest olen nüüd hulga ilu võlgu, sest need on väga kaunid vigurid ... kellegagi mängida väga ei ole ... sõbrad mängivad minu jaoks liiga hästi ja kedagi teist ei olegi ...  ei, palun ärge saage valesti aru, mul on hea meel et mul on sõbrad ja et nad mängivad hästi malet ... lihtsalt ise võiks ju vahel ka mõne partii teha, kui juba nii palju ilu kokku on saanud ... et on laud ja vigurid ...

Muidu on nii, et nädalavahetusel sai otsustatud, et elu ja armastus võidavad ... nii et tuleb end vist lihtsalt lasta kanda sinna, kuhu viib ... mitte nüüd päris passiivseks jäädes, aga noh niimoodi, et annab kanda, et ei seisa kannad vastu uksepiitu ... võib olla on see seotud muidugi ka selle igakevadise minemise, muutumise nuuskmõmmikliku kihuga ... aga ega sellel pole vist suuremat vahet, millega seotud on, kui sai otsustatud ...

Kahju on ka ... jah, lõpuks sain aru, et just kahju on see, mis on kaa ... ja mitte taas valesti aru saada ... endast ei ole hetkel kahju, tähepoisist ka ei ole ... on kahju, et läks katki, et ei osanud paremini ... tahaks osata õppida, et järgmine kord oskaks paremini ... tahaks jagada seda, et kahju on ... sellepärast vist kirjutangi ...

Mul on veikene mure ... sedakorda on mure üsna proosaline - tundub, et mu elamisse on siginenud üks paganama koterman ja ma ei oska olla kuigi hea võõrustaja ...

Alguses kui ta tuli, siis ma nagu ei märganudki, sest vanad CD mängijad ju ikka väsivad ja keelduvad ühel heal hetkel sinuga koostööst ... Kahtlust ei äratanud ka see, et too vana on üks üsna vähe kasutatud ja kirjade järgi üsna Rootsi raudvara lähedase kvaliteediga vana ....

Kui köögiukse hing otsustas uksepiida seest välja ronida ja ukse liikumisvõimetuks teha, ei osanud ma ka veel kahtlustada ...

Ühel hommikul aga, kohe pärast pleieri koostöö lõppemist ja ukse hinge väsimist, keeldus töötamast aga ka minu kohvijahvataja ... tegi küll ilusti veel tolle hommiku oad pulbriks, ent siis päris lõpus enam ei jaksanud ... tuli veel paar õnnetut põrinat ja rohkem ei midagi ... tegemist on küll nõukaaegse masinavärgiga, mida üksjagu juba parandatud ka ... aga kuulge, paari-kolme päeva sees ... kõik see eelkirjeldatud rõem??? ... Kokkusattumus?

Noh laupäeval julgesin veel loota ja läksin kodunt ära, natuke miski kripeldamas hinges, aga piirialad kutsusid ... tegelikult kutsus taluperenaine isiklikult ... ja tuli minna ... sest aega oli möödas juba liigagi kaua viimasest kohtumisest ning sokk oli ju üldse kaemata ...

Järgmine päev kui tagasi tulin ja muusikat hakkasin kuulama, avastasin, et minu uhiuute kõlarite juhe on katki .... No palun! mõtlesin ma, kuidas nii saab ...

Päris ausalt, istusin seal oma voodil ja olin hämmeldunud ... endast hakkas natuke halegi ...

Mõtlesin siis, et ehk peaks haarama initsiatiivi ja tõstatasin jututeema ... noh et tere ja ... kuidas käbarad käivad ja ... et oli nagu asja ka või tulid niisama vaatama ... ja kui sa juba oled, siis ole hea ja ära lõhu ... või kui sa ikka lõhkuda tahad, siis lõhu puid või midagi, aga palun jäta mu kodused mugavused mängust välja ... Püüdsin olla viisakas ja palusin siiralt ning üsna härdalt ... endal kivi käes ja natuke imelik tunne sees ...

... aga vastust ei midagi ...