Mul on nüüd jälle oma töö arvut...palun mitte segamini ajada oma tööarvutiga, sest päris minu pole seegi kord just palju...ainult sõnad, virtuaalsed kirjatükid, mõni pilt ja mõni pala muusikat ka....viimasest mõnest tunnen ma juba mitmendat päeva suurt rõemu, kui muidugi välja arvata need hetked, kus peaks nagu mängima aga midagi ei kosta, sest puuduvad õigused....

...aga see selleks, kuna ikkagi on oma töö ja arvut siis saan ka rääkida sellest, et käisime metsas, käisime piiritaga metsas eesti keeli Koiva, läti keeli Gauuda kiirevoolulise jõe serval...oli meeldiv, sügisene oli ka ja õunu sai nii onu käest kui erinevate puude otsast, rongiga sai sõita, ja rohkelt jala käia, rasked kotid seljas....minul just mitte aga teistel, mehisematel küll olid rasked....ma polegi varem vist nõnnamoodi matkanud, päriselt niimoodi, sügisel igatahes mitte....õhtuti tegime lõket ja siis pugesime telkidesse, mina, tähepoiss ja Tom ühte ja ülejäänud teise, kartsin, et saab hirmsasti külmetada, aga üldse ei saanud...teineteise ligidal oli soe....

Loodus oli selle matka ümber ilus, värviline ja natuke räpane, looduslikult räpane.... pisut sai turnida ka üle puutüvede ja purrete, rohkem sai aga mäest üles trampida, seda juba lõpus, kui Siguldasse olime jõudnud...vot siis, kui koju tagasi jõudsime, oli väsinud, kõik meie...siis tegime kodus tule kaminasse ja sõime järgijäänud pajarooga....maitsev oli...ning siis oligi juba uus nädal....


..Nüüd on juba järgmine uus nädal...aga väljas on ikka veel sügis, hulga märja lehe rikkam kui varem aga endistviisi kaunis....mulle vist meeldib et meil on rohkem kui kaks aastaaega.

Kui ma asjadest eriti hästi aru saaksin või neist eriti hästi arvaksin, siis ma ütleksin nii..aga kuna ma ei saa ega arva siis ei ütle.....

..Karlova sügise tunneb ära peamiselt hommikuti kostvast puuhalgude kastiautost kukkumise klobinast.....