Kevad..... ma lihtsalt ei oska seda muud moodi kirjeldada.....
Kevad, mis näpistab unetunde ja hammustab õlgu
Kevad, mis toob pikki pilke ja vastupandamatuid soove
Kevad, mis paneb unistama ja laginal naerma
Kevad, mille Päike paistab aknast sisse ja otse silma
Kevad, mida saab veeta sängides, ka lagunevates
Kevad, mil tahaks karata pähe ja kaela ja sülle ja selga......
Kevad, kus õhtutes on sooja ja öödes sosinaid
Kevad, milles muigaimisi ja küsimusi
Kevad, kus katked on tähtsad ja pausid kannavad
Kevad, milles on heameelt olemistes ja väikesi nukrusi pilkudes
Kevad, kus leida võib vaigupesasid ja tähepoisse
Kevad südames ja taas tilkuvas ninas...
esmaspäev, märts 31, 2008
reede, märts 28, 2008
Kaaren tahtis huilata ja karelda ja keerutada...
...naljakas tunne oli ta sees ja see tahtis väljaelamist...ta oli rõõmus, ta oli alla tuult sülitavas tujus.....tundus, et mingid asjad olid mõnusalt häguseks mikstuuriks kokkuloksunud.... tema pangaarvele oli üsna meeldiva kolksakaga Alma Materi kukrust kukkunud mitte sugugi ebameeldiv, elu hetkeks kergendav, summa....ta oli ootamatult kohtunud kauaoodatud nägudega ja veendunud, et ei olnud lootusetu asjade seis...isegi see jube paberimajandus tundus hakkavat kokku sobituma ja mingit pilti looma.......meeldiv mikstuur, väsimusest, rahulolust, asjade seisust ja paljust muust oli seest soojaks teinud....meeldiv käega löömine ronis hinge ja selle peale, et kusagil olid lahti läinud mingid jutud ja siit-sealt oli kuulda erinevaid intrigeerivaid kuulujutte, ta vilistas hetkel.....ta ei tahtnud isegi veel teada, kas miski vastas ka tõele....
...naljakas tunne oli ta sees ja see tahtis väljaelamist...ta oli rõõmus, ta oli alla tuult sülitavas tujus.....tundus, et mingid asjad olid mõnusalt häguseks mikstuuriks kokkuloksunud.... tema pangaarvele oli üsna meeldiva kolksakaga Alma Materi kukrust kukkunud mitte sugugi ebameeldiv, elu hetkeks kergendav, summa....ta oli ootamatult kohtunud kauaoodatud nägudega ja veendunud, et ei olnud lootusetu asjade seis...isegi see jube paberimajandus tundus hakkavat kokku sobituma ja mingit pilti looma.......meeldiv mikstuur, väsimusest, rahulolust, asjade seisust ja paljust muust oli seest soojaks teinud....meeldiv käega löömine ronis hinge ja selle peale, et kusagil olid lahti läinud mingid jutud ja siit-sealt oli kuulda erinevaid intrigeerivaid kuulujutte, ta vilistas hetkel.....ta ei tahtnud isegi veel teada, kas miski vastas ka tõele....
pühapäev, märts 23, 2008
Tallinnasse minek on igakord nagu loterii-allegrii, kus iga loos võib kaotada....
..või pigem nagu köielkõnd, närveerid enne, teed lõpuks südame külmaks ja astud, teades, et peab, lootes, et seekord ei libastu.... pilk suunatud köie teisele otsale, tunne pingutatult kindel....
...vahel jagub külma närvi ja suudad ukerdades tasakaalu lõpuni vedada, vahel ei ja kukud siiski, umbes kahel kolmandikul korral kui kukud, on unustatud võrk alla tõmmata....neil juhtudel vihastad enda ja teiste peale ning loivad kuhugi peitu haavu lakkuma.....
...seekord, oli teada et libastumine on vältimatu, loota jäi jõudsale julgestuteenistusele ja võrgule......kuid sedakorda oli lootus luhtumisele määratud.....libastumine leidis aset esimesel sammul, kui Tallinnani veel nii mõnigi kilomeeter oli jäänud, autojuhi sõnad ja sellest vallandunud mõttelõng, viis tasakaalu ja võrgukudujad polnud veel oma tööd valmis saanud......
.....kui Magdaleena haigla ees autost väljusin, oli tahtmine esimese bussiga tagasi Tartu põgeneda....kuid ei, kohusetunne, antud lubadused......etendus, tuli lõpuni vastu pidada....istusin tundmatule trepile, tegin suitsu ja kogusin end pooltunni, enne kui öömaja lubanud sõbrale ukse taha julgesin minna..... lobin ja jutud peidsid ilusti ära kukkumise, köis oli tühi, kuid pilk oli sunnatud punase ninaga klounile, kes laval lollusi tegi.....
...esimesed valuoiged kostsid alles järgmisel õhtul, kui end Tartu bussi pealt leidsin......etendus oli läbi....nüüd võis....mõtted said voli ja pisarad jooksid........ kui mitu korda varem seda juba oli juhtunud ja kui mitu korda veel juhtuma saab.....küsimused millele vastust lihtsalt ei tahagi teada....
....las jääda lootus, et järgmise korrani on aega ja harjutamine on tasakaalu taas nõksu paremaks teinud......las jääda lootus, et järgmine kord on kõik teisiti...
..või pigem nagu köielkõnd, närveerid enne, teed lõpuks südame külmaks ja astud, teades, et peab, lootes, et seekord ei libastu.... pilk suunatud köie teisele otsale, tunne pingutatult kindel....
...vahel jagub külma närvi ja suudad ukerdades tasakaalu lõpuni vedada, vahel ei ja kukud siiski, umbes kahel kolmandikul korral kui kukud, on unustatud võrk alla tõmmata....neil juhtudel vihastad enda ja teiste peale ning loivad kuhugi peitu haavu lakkuma.....
...seekord, oli teada et libastumine on vältimatu, loota jäi jõudsale julgestuteenistusele ja võrgule......kuid sedakorda oli lootus luhtumisele määratud.....libastumine leidis aset esimesel sammul, kui Tallinnani veel nii mõnigi kilomeeter oli jäänud, autojuhi sõnad ja sellest vallandunud mõttelõng, viis tasakaalu ja võrgukudujad polnud veel oma tööd valmis saanud......
.....kui Magdaleena haigla ees autost väljusin, oli tahtmine esimese bussiga tagasi Tartu põgeneda....kuid ei, kohusetunne, antud lubadused......etendus, tuli lõpuni vastu pidada....istusin tundmatule trepile, tegin suitsu ja kogusin end pooltunni, enne kui öömaja lubanud sõbrale ukse taha julgesin minna..... lobin ja jutud peidsid ilusti ära kukkumise, köis oli tühi, kuid pilk oli sunnatud punase ninaga klounile, kes laval lollusi tegi.....
...esimesed valuoiged kostsid alles järgmisel õhtul, kui end Tartu bussi pealt leidsin......etendus oli läbi....nüüd võis....mõtted said voli ja pisarad jooksid........ kui mitu korda varem seda juba oli juhtunud ja kui mitu korda veel juhtuma saab.....küsimused millele vastust lihtsalt ei tahagi teada....
....las jääda lootus, et järgmise korrani on aega ja harjutamine on tasakaalu taas nõksu paremaks teinud......las jääda lootus, et järgmine kord on kõik teisiti...
reede, märts 21, 2008
Tänane hommik oli üdini päikesepaistet täis ja rahulik, nii-nii rahulik....
...hea on niimoodi ärgata, õige vaikselt, üks haaval varbaid liigutades, silmi lahti ja uuesti kinni pannes kaks haaval, siis lõpuks pooleldi teki alt välja libisedes, muusika mängima pannes ja kohe tagasi teki alla ronides...sest väljatulemiseks puudub põhjus...
....senini jätkub see ärkamine kuni suitsu- ja kohvinälg, unest sooja keha tekiga kööki ajab ja akna alla istuma paneb.....ja seal on külm lasnje vaigu moodi, kohe pliidi peal, millega end eelmisel päeval poputatud sai, saab hommikulgi, sest tegelikult on kõht tühjaks läinud.....väljast kostab linnulaulu ja naabripoisi rulatrikke, päike on, ent õhk on kargelt külm...hea et tekk ümber on, muidu võiks jahegi hakata....njaa ja siis viib tee kuuma dushi alla ja ringiga tagasi voodisse....
...Üks hetk tuleb voodist tõusta ja Tallinnasse minna, aga selleni on ometi veel aega...
.....Täna öösel nägin unes, et massu pakkus mulle sinist pudelipesu harja, et tal olla üks üle.....see oli üks paganama naljakas hari, aga mul oleks sellele kindlasti kasutust.....mul on suisa kahju, et see päriselt ei olnud....või äkki ikkagi oli??....prrrr....
...hea on niimoodi ärgata, õige vaikselt, üks haaval varbaid liigutades, silmi lahti ja uuesti kinni pannes kaks haaval, siis lõpuks pooleldi teki alt välja libisedes, muusika mängima pannes ja kohe tagasi teki alla ronides...sest väljatulemiseks puudub põhjus...
....senini jätkub see ärkamine kuni suitsu- ja kohvinälg, unest sooja keha tekiga kööki ajab ja akna alla istuma paneb.....ja seal on külm lasnje vaigu moodi, kohe pliidi peal, millega end eelmisel päeval poputatud sai, saab hommikulgi, sest tegelikult on kõht tühjaks läinud.....väljast kostab linnulaulu ja naabripoisi rulatrikke, päike on, ent õhk on kargelt külm...hea et tekk ümber on, muidu võiks jahegi hakata....njaa ja siis viib tee kuuma dushi alla ja ringiga tagasi voodisse....
...Üks hetk tuleb voodist tõusta ja Tallinnasse minna, aga selleni on ometi veel aega...
.....Täna öösel nägin unes, et massu pakkus mulle sinist pudelipesu harja, et tal olla üks üle.....see oli üks paganama naljakas hari, aga mul oleks sellele kindlasti kasutust.....mul on suisa kahju, et see päriselt ei olnud....või äkki ikkagi oli??....prrrr....
Paranoiline....
..jahh mina, tõesti olen küll....
...ja kui mõtlema hakata, siis teeb omajagu nukraks....
...tundub nagu oleks keegi kusagil, kunagi võtnud ära tüki...
...ja endast ongi hale....kes surkis ära tüdruku?...ei, ei mõtle enam.......
....ja enam ei ole õhtused naljad meeles...ning kaunilt klanitud nägu läheb peas laiali....
.....tean, et hommik on uus, tean......
...ja on rõõm, olemisest..... ja mõttest...... võimalikkusest.....
....niikaua kui keegi suudab pea peal seistes tagurpidi kitarri sõrmitseda.... niikaua on kõik korras....
...ei mõtle rohkem....kõik jääb võimalikuks sedasi ju??....
...Palun, ütle jahh!
..jahh mina, tõesti olen küll....
...ja kui mõtlema hakata, siis teeb omajagu nukraks....
...tundub nagu oleks keegi kusagil, kunagi võtnud ära tüki...
...ja endast ongi hale....kes surkis ära tüdruku?...ei, ei mõtle enam.......
....ja enam ei ole õhtused naljad meeles...ning kaunilt klanitud nägu läheb peas laiali....
.....tean, et hommik on uus, tean......
...ja on rõõm, olemisest..... ja mõttest...... võimalikkusest.....
....niikaua kui keegi suudab pea peal seistes tagurpidi kitarri sõrmitseda.... niikaua on kõik korras....
...ei mõtle rohkem....kõik jääb võimalikuks sedasi ju??....
...Palun, ütle jahh!
kolmapäev, märts 19, 2008
Kui, siis ikka palju ja korraga....
...ma olen alati arvanud, et igav ei tohi hakata, aga nohh....zu gut ist nicht so gut...ütles juba minu ajaloo õpetaja....siinkohal on naljakas tõdeda, et terve keskkooli aja oli mul üks ja seesama ajaloo õpetaja....olen seega õppinud vaid tema ajalugu.....njaaa...
...aga tegelikult on nii, et välja ilmus too heledapäine energia, kes toob silmadesse sära ja kelle enda silmad kummaliselt tavaliselt on kilanud, läbiimbununa eemalolekust....enam ei kila, tundub et nad on selle läike ravimitega päris kenasti ära summutanud....
....üha enam hakkab tunduma, et nad on tal täiesti valesse aega lasknud sündida, nad on lasknud salongiinimese aega, kus salonge ei ole, on vaid tsirkuslik karneval, mis küll püüdleb samas suunas, kuid pole isegi hale vari....nad on lasknud ta eksleva olemuse sündida aega, kus kõik veidrikud suure olemise vabaduse tähe all siiski kolgatale viiakse või ära põletatakse....
....ma batuke hakkan juba mõistma ja mida enam ma näen, seda rohkem ei oska aidata...kuigi tahaks, nii hirmsasti tahaks... siis püüan niisama olla olemas, kuid see ka alati ei taha õnnestuda....teeb natuke abituks see värk....
...palmipuude pühal tõi aga ema unistuse komme, esimesel õhtul pistsin kommi põske ja leidsin end hetk hiljem vana jumala selja tagant unistamast.... hea oli.... ma ei suutnud hiljem meenutada, millal ma viimati ennast niimoodi olin saanud tunda....vist päris ammust aega tagasi, sest sellised hetked jäävad tavaliselt meelde päris sügavale.....seekord jäid lisaks meelele jäljed ka kaelale, põnevust sellest rohkem kui rubla eest....ja seleta siis, et imesid kaelalt tolmu....
Unistuse kommid hakkavad nüüd juba otsa saama, aga ma loodan siiralt, et unistamised mitte päris koos nendega....
...ma olen alati arvanud, et igav ei tohi hakata, aga nohh....zu gut ist nicht so gut...ütles juba minu ajaloo õpetaja....siinkohal on naljakas tõdeda, et terve keskkooli aja oli mul üks ja seesama ajaloo õpetaja....olen seega õppinud vaid tema ajalugu.....njaaa...
...aga tegelikult on nii, et välja ilmus too heledapäine energia, kes toob silmadesse sära ja kelle enda silmad kummaliselt tavaliselt on kilanud, läbiimbununa eemalolekust....enam ei kila, tundub et nad on selle läike ravimitega päris kenasti ära summutanud....
....üha enam hakkab tunduma, et nad on tal täiesti valesse aega lasknud sündida, nad on lasknud salongiinimese aega, kus salonge ei ole, on vaid tsirkuslik karneval, mis küll püüdleb samas suunas, kuid pole isegi hale vari....nad on lasknud ta eksleva olemuse sündida aega, kus kõik veidrikud suure olemise vabaduse tähe all siiski kolgatale viiakse või ära põletatakse....
....ma batuke hakkan juba mõistma ja mida enam ma näen, seda rohkem ei oska aidata...kuigi tahaks, nii hirmsasti tahaks... siis püüan niisama olla olemas, kuid see ka alati ei taha õnnestuda....teeb natuke abituks see värk....
...palmipuude pühal tõi aga ema unistuse komme, esimesel õhtul pistsin kommi põske ja leidsin end hetk hiljem vana jumala selja tagant unistamast.... hea oli.... ma ei suutnud hiljem meenutada, millal ma viimati ennast niimoodi olin saanud tunda....vist päris ammust aega tagasi, sest sellised hetked jäävad tavaliselt meelde päris sügavale.....seekord jäid lisaks meelele jäljed ka kaelale, põnevust sellest rohkem kui rubla eest....ja seleta siis, et imesid kaelalt tolmu....
Unistuse kommid hakkavad nüüd juba otsa saama, aga ma loodan siiralt, et unistamised mitte päris koos nendega....
laupäev, märts 15, 2008
neljapäev, märts 13, 2008
Kaaren ei jaksanud enam minutitki naeratada.....
....selleks päevaks oli jõud otsas, ta kandis selle isegi ju äärmiselt kenasti välja...kell oli palju....miski ta sees kiitis otsuse heaks....
....Kaaren tahtis, et ta elus oleks midagi...midagi, mis oleks andnud jõudu, aga kui ei olnud, siis ei olnud....
....ta siiski tahtis, tahtis, et selles elus oleks midagi.....
klappidest kõrvul, kostis muusika, see lohutas...mäest üles, või kes teab, võib ju olla, et siiski alla minnes ta taipas, et kui keegi oleks talle kuuli sellel samal või veidi hilisemalgi hetkel kuklasse saatnud, oleks muusika mänginud edasi...vana hea panasonic, vist,...niiakaua kui patakad tühjad
....enam ei lohutanud muusika nii palju......
Kaarnal oli ees tema parim surnumatja nägu, ta polnud, kunagi näinud ühtegi surnumatjat....teadlikult vähemalt....ent ta arvas, et parimal surnumatjal võiks just selline nägu ees olla...ta ei jaksanud enam naeratada.....
...ta ei jaksanud enam ka kõndida...ta istus...valgele pingile laterna all ja toetas pead.....ta oli olnud väsinud juba enne kui ta väljus...aga ta teadis juba neid unenägusid...sealt ei tulnud puhkust, seal olid vaid nood totakad uned....
Möödus purjus kodanik, kes ütles midagi....kodanikul polnud ju vigagi, ent Kaaren ei tahtnud olla täna auguks kellegi voodil....ta polnud kunagi tahtnud olla auguks kellegi voodil, neile oli lihtsalt tundunud nii...talle endalegi oli lihtsalt tundunud nii.....
....Kusagil oli soe kodune olemine, kindlasti oli...ta oli ju enne lahkumist ometi kütnud.......
Kaaren korjas end pingilt kokku ja tõusis...soe on hea, püüdis ta end veenda, soe on hea.....
kusagil eemal kaugemal liikusid kaks kuju, käest kinni....kusagil oli soe ja hea....järgmisel tänavanurgal pöörasid kogud vasakule....kusagil on soe ja hea..... Kaaren teadis, et sellel samal nurgal pöörab tema paremale....tal oli hea meel... kusagil......
....kus aga oli tõotatud Maa?....
....selleks päevaks oli jõud otsas, ta kandis selle isegi ju äärmiselt kenasti välja...kell oli palju....miski ta sees kiitis otsuse heaks....
....Kaaren tahtis, et ta elus oleks midagi...midagi, mis oleks andnud jõudu, aga kui ei olnud, siis ei olnud....
....ta siiski tahtis, tahtis, et selles elus oleks midagi.....
klappidest kõrvul, kostis muusika, see lohutas...mäest üles, või kes teab, võib ju olla, et siiski alla minnes ta taipas, et kui keegi oleks talle kuuli sellel samal või veidi hilisemalgi hetkel kuklasse saatnud, oleks muusika mänginud edasi...vana hea panasonic, vist,...niiakaua kui patakad tühjad
....enam ei lohutanud muusika nii palju......
Kaarnal oli ees tema parim surnumatja nägu, ta polnud, kunagi näinud ühtegi surnumatjat....teadlikult vähemalt....ent ta arvas, et parimal surnumatjal võiks just selline nägu ees olla...ta ei jaksanud enam naeratada.....
...ta ei jaksanud enam ka kõndida...ta istus...valgele pingile laterna all ja toetas pead.....ta oli olnud väsinud juba enne kui ta väljus...aga ta teadis juba neid unenägusid...sealt ei tulnud puhkust, seal olid vaid nood totakad uned....
Möödus purjus kodanik, kes ütles midagi....kodanikul polnud ju vigagi, ent Kaaren ei tahtnud olla täna auguks kellegi voodil....ta polnud kunagi tahtnud olla auguks kellegi voodil, neile oli lihtsalt tundunud nii...talle endalegi oli lihtsalt tundunud nii.....
....Kusagil oli soe kodune olemine, kindlasti oli...ta oli ju enne lahkumist ometi kütnud.......
Kaaren korjas end pingilt kokku ja tõusis...soe on hea, püüdis ta end veenda, soe on hea.....
kusagil eemal kaugemal liikusid kaks kuju, käest kinni....kusagil oli soe ja hea....järgmisel tänavanurgal pöörasid kogud vasakule....kusagil on soe ja hea..... Kaaren teadis, et sellel samal nurgal pöörab tema paremale....tal oli hea meel... kusagil......
....kus aga oli tõotatud Maa?....
teisipäev, märts 11, 2008
Kui ma vana raip oskaks vilistada, siis oleks ma seda täna keskpäeva aegu tööle tulles kindlasti teinud..... kuna ma aga vilistamist sugugi pole käppa ega keelde saanud, siis kasutasin ma tööle minemist muiete pugistamiseks, keksimiseks ja Puhhi hommikulaulu ümisemiseks....
...praeguseks on julged pool tööpäeva kah möödas ja täitsa edukalt. Kuigi too Mati, kes serveeris mulle kõigepealt kolm tundi sürri kuubis ning lõpuks kell 5 mu ärkvele ehmatas ning pärast seda mintsast häbematult vehkat tegi, nii et uuesti uinumine luhtus, on tööpäeva kasuteguri shaboteerimise eest füüsilist noomitust väärt.....karistust kergendava asjaoluna võib arvesse võtta vaid päikesetõusu, mis oli puhas nauding, nagu nad ikka kipuvad olema........
.......hommikul, kui ma oma avatud katuseakna all pesumasinal istudes, päikest piieldes kohvikõrvale suitsu kimusin ja jalgu kõlgutades hedoneerisin.... ei saanud ma jätta Lissule nentimata, et kui ta ka täna kavatseb terve päeva toas veeta, siis ma hammustan teda õhtul sabast.... Lissu näos peegeldus selle avalduse peale siiras hämming....ei kostunud a-d ei o-d ning toauks tõmmati enda järel arusaamatusega igaksjuhuks kinni....
....ta vist ei tunne oma tädi ikka veel absoluutselt....
...aga eile, istusime haldjaga Illegaardis, kuiva siidri kõrval ärevale hingele rahu leides ja siis kostis korraga Smog - Dress Sexy at my Funeral.....miu, rohkem polnudki tarvis....
.....koju jõudes otsisin selle loo ajaloolise tolmu alt välja, puhusin puhtaks ja nautisin, nautisin, nautisin.....puhast mõnu.....
...praeguseks on julged pool tööpäeva kah möödas ja täitsa edukalt. Kuigi too Mati, kes serveeris mulle kõigepealt kolm tundi sürri kuubis ning lõpuks kell 5 mu ärkvele ehmatas ning pärast seda mintsast häbematult vehkat tegi, nii et uuesti uinumine luhtus, on tööpäeva kasuteguri shaboteerimise eest füüsilist noomitust väärt.....karistust kergendava asjaoluna võib arvesse võtta vaid päikesetõusu, mis oli puhas nauding, nagu nad ikka kipuvad olema........
.......hommikul, kui ma oma avatud katuseakna all pesumasinal istudes, päikest piieldes kohvikõrvale suitsu kimusin ja jalgu kõlgutades hedoneerisin.... ei saanud ma jätta Lissule nentimata, et kui ta ka täna kavatseb terve päeva toas veeta, siis ma hammustan teda õhtul sabast.... Lissu näos peegeldus selle avalduse peale siiras hämming....ei kostunud a-d ei o-d ning toauks tõmmati enda järel arusaamatusega igaksjuhuks kinni....
....ta vist ei tunne oma tädi ikka veel absoluutselt....
...aga eile, istusime haldjaga Illegaardis, kuiva siidri kõrval ärevale hingele rahu leides ja siis kostis korraga Smog - Dress Sexy at my Funeral.....miu, rohkem polnudki tarvis....
.....koju jõudes otsisin selle loo ajaloolise tolmu alt välja, puhusin puhtaks ja nautisin, nautisin, nautisin.....puhast mõnu.....
pühapäev, märts 09, 2008
Oma särk on kõige ligedam
Mulle meeldib see keel, ta on paganlikult krutskeid täis....
Aga muidu on nii, et asi on ikka minus, nagu minu elus ikka, peaaegu et tautoloogiline...
Nii et hingevalust rääkida ei maksa,
see on kõigil. Kõigil, kel ta on.
Miks, öelda, kui ta on juba selle kõik ära öeldnud, nii tabavalt....
Müra tekitamise mõttes?
Vaikus, liiga hirmutav?
....
Kordamise mõttes?
Jahh, tõesti tasub vahel üle korrata.....tuleb meelde loeng retoorikast....
tühi tunne, ennast täis,
tühi paber, sõnu täis.
Tihti ei peaks siiski midagi ütlema, tahavaates saan aru,
kirjutama, ka ei peaks, kui siis ainult kellegi sisse, mitte endast välja.....
endast välja kirjutades, ei saa lugija sageli aru ja tunneb et tehakse ülekohut.....tehaksegi...aga mitte alati....vahel kirjutatakse lihtsalt välja...
aga ei, aga jaa.....
Mõtle või ära mõtle
aidata keegi ei saa
Ma olen harjunud tundma, muljetama, kogema, meenutama,
mulle on see alati meeldinud, seetõttu kohkun kui tekib äkitselt tahtmine, mittetunda.
Ja kui ei tunnegi enam midagi, siis olen surnud...
keha elab aga meel on surnud...nii on juhtunud küll, aga nii ei meeldi mulle....
....Ma parem armastan edasi....
Nokk kinni, saba lahti
Mulle meeldib see keel, ta on paganlikult krutskeid täis....
Aga muidu on nii, et asi on ikka minus, nagu minu elus ikka, peaaegu et tautoloogiline...
Nii et hingevalust rääkida ei maksa,
see on kõigil. Kõigil, kel ta on.
Miks, öelda, kui ta on juba selle kõik ära öeldnud, nii tabavalt....
Müra tekitamise mõttes?
Vaikus, liiga hirmutav?
....
Kordamise mõttes?
Jahh, tõesti tasub vahel üle korrata.....tuleb meelde loeng retoorikast....
tühi tunne, ennast täis,
tühi paber, sõnu täis.
Tihti ei peaks siiski midagi ütlema, tahavaates saan aru,
kirjutama, ka ei peaks, kui siis ainult kellegi sisse, mitte endast välja.....
endast välja kirjutades, ei saa lugija sageli aru ja tunneb et tehakse ülekohut.....tehaksegi...aga mitte alati....vahel kirjutatakse lihtsalt välja...
aga ei, aga jaa.....
Mõtle või ära mõtle
aidata keegi ei saa
Ma olen harjunud tundma, muljetama, kogema, meenutama,
mulle on see alati meeldinud, seetõttu kohkun kui tekib äkitselt tahtmine, mittetunda.
Ja kui ei tunnegi enam midagi, siis olen surnud...
keha elab aga meel on surnud...nii on juhtunud küll, aga nii ei meeldi mulle....
....Ma parem armastan edasi....
Nokk kinni, saba lahti
laupäev, märts 08, 2008
Allo!!
Vabandage, te ajate mind kellegagi segi!
Mina tõesti pole see, kes kõik kaunishinged peaks ära päästma nende endi käest... jahh, ma otseloomulikult päästaks, kuid kahjuks kui nad ise üldse ei taha päästetud saada, siis ei ole must abi.... tuuleveskitega võitlev maailmaparandaja minus, töötab hetkel teise projekti kallal....
Ärge palun mõistke mind valesti..... Ma saan aru, küll, et vahel on hea enesehaletsuses kümmelda ja maailmale oma käitumisega jalaga tagumikku lüüa ning siis lasta end lohutada kohale tormanute paitavate pilkude ja käte all...on tõesti hea....aga selline muster enda käitumisse tugevalt sisse juurutada on üdini õigustuseta. Kes kurat te enda meelest olete, õlimaalid peldiku seinal??
Kaabakad, mingisugune aukartus elu ees võiks siiski olla, rääkimata pisukesest respektist nende vastu, kes teie ümber on ja vastutusest oma teguda ees....
Mulle meeldib olla Teie ingel, mõnel õhtul, mõnes öös, paitada ning pakkuda lohutust.....kuid see ei ole mu päevatöö.....no, Sir ma olen selleks liiga nõrk, ma vajan selleks hoopis rohkem hoolimist.....pealegi, kõik inglid tuleb oma käitumisega välja teenida...eriti isehakanud......
Ja vot kurjustangi, sest mul on tunne nagu lapsel, kes on kõik mängukannid käest andnud ja keegi ei taipa neid tagasi anda....
Kurjustan enesekaitseks, sest päriselt ma ju hoolin.....
Vabandage, te ajate mind kellegagi segi!
Mina tõesti pole see, kes kõik kaunishinged peaks ära päästma nende endi käest... jahh, ma otseloomulikult päästaks, kuid kahjuks kui nad ise üldse ei taha päästetud saada, siis ei ole must abi.... tuuleveskitega võitlev maailmaparandaja minus, töötab hetkel teise projekti kallal....
Ärge palun mõistke mind valesti..... Ma saan aru, küll, et vahel on hea enesehaletsuses kümmelda ja maailmale oma käitumisega jalaga tagumikku lüüa ning siis lasta end lohutada kohale tormanute paitavate pilkude ja käte all...on tõesti hea....aga selline muster enda käitumisse tugevalt sisse juurutada on üdini õigustuseta. Kes kurat te enda meelest olete, õlimaalid peldiku seinal??
Kaabakad, mingisugune aukartus elu ees võiks siiski olla, rääkimata pisukesest respektist nende vastu, kes teie ümber on ja vastutusest oma teguda ees....
Mulle meeldib olla Teie ingel, mõnel õhtul, mõnes öös, paitada ning pakkuda lohutust.....kuid see ei ole mu päevatöö.....no, Sir ma olen selleks liiga nõrk, ma vajan selleks hoopis rohkem hoolimist.....pealegi, kõik inglid tuleb oma käitumisega välja teenida...eriti isehakanud......
Ja vot kurjustangi, sest mul on tunne nagu lapsel, kes on kõik mängukannid käest andnud ja keegi ei taipa neid tagasi anda....
Kurjustan enesekaitseks, sest päriselt ma ju hoolin.....
teisipäev, märts 04, 2008
sattusin, nagu ikka minu puhul vaheldi juhtub, kuulama muusikat...ja tuli järgnevate ridadega laul:
Minä olen kova ylipuhumaan
tiedän miten ihmisille sanotaan
asioita joita ne tahtovat kuulla
Tähän meni multa vuosia tottua
mutta nyttemmin kun olen niin taitava
en ajattele sitä juurikaan
Älä tee minun kanssani mitään sellaista
jonka voisit säästää siihen
kun sinulla on mies jonka todella tahdot
Älä tee minun kanssani mitään sellaista
jonka voisit säästää siihen kun
sinulla on mies jota todella etsit
Sinä olet sillä tavalla niin viaton
että uskot aivan kaiken mitä minä sanon
sinä uskot jos kerron että oot kaunis
Ja se on totta, enhän minä valehtele
mutta paljon on kiinnostavampaa se
miksi minä sen sinulle kerron
Älä tee minun kanssani mitään sellaista
jonka voisit säästää siihen
kun sinulla on mies jonka todella tahdot
Älä tee minun kanssani mitään sellaista
jonka voisit säästää siihen kun
sinulla on mies jota todella etsit
Jos sinulla on mies jonka todella tahdot
ja sinulla on mies jota todella etsit
sinulla on mies joka nimesi muistaa aamulla
Jos sinulla on mies jonka todella tahdot
ja sinulla on mies jota todella etsit
sinulla on mies joka tekisi aamuista lauhkeita
Älä tee minun kanssani mitään sellaista
jonka voisit säästää siihen
kun sinulla on mies jonka todella tahdot
Älä tee minun kanssani mitään sellaista
jonka voisit säästää siihen kun
sinulla on mies jota todella etsit
Älä tee minun kanssani mitään sellaista
....prrr....njah, ma maigutasin hetkeks suud....äratundmine oli nii suur, et tahtis alla neelata....paratamatult küsisin endalt, et mitu korda olen ma kohtunud meestega, kes räägivad sellist juttu, soome, eesti, inglise või mistahes muus suupärases keeles???.....
....naersin luksumiseni....njahh...
Õigem oleks küsida, mitu mitte säärase jutuga meest, mu teele on juhtunud?
...piisab ühest nukrast saekaatri mehe käest, et üles lugeda vist....
Ei saa öelda muidugi, et põnev ei oleks....
...Luksumiseni põnev......jaaah...just!
(....wierd I don´t see nobody else smiling...)
Minä olen kova ylipuhumaan
tiedän miten ihmisille sanotaan
asioita joita ne tahtovat kuulla
Tähän meni multa vuosia tottua
mutta nyttemmin kun olen niin taitava
en ajattele sitä juurikaan
Älä tee minun kanssani mitään sellaista
jonka voisit säästää siihen
kun sinulla on mies jonka todella tahdot
Älä tee minun kanssani mitään sellaista
jonka voisit säästää siihen kun
sinulla on mies jota todella etsit
Sinä olet sillä tavalla niin viaton
että uskot aivan kaiken mitä minä sanon
sinä uskot jos kerron että oot kaunis
Ja se on totta, enhän minä valehtele
mutta paljon on kiinnostavampaa se
miksi minä sen sinulle kerron
Älä tee minun kanssani mitään sellaista
jonka voisit säästää siihen
kun sinulla on mies jonka todella tahdot
Älä tee minun kanssani mitään sellaista
jonka voisit säästää siihen kun
sinulla on mies jota todella etsit
Jos sinulla on mies jonka todella tahdot
ja sinulla on mies jota todella etsit
sinulla on mies joka nimesi muistaa aamulla
Jos sinulla on mies jonka todella tahdot
ja sinulla on mies jota todella etsit
sinulla on mies joka tekisi aamuista lauhkeita
Älä tee minun kanssani mitään sellaista
jonka voisit säästää siihen
kun sinulla on mies jonka todella tahdot
Älä tee minun kanssani mitään sellaista
jonka voisit säästää siihen kun
sinulla on mies jota todella etsit
Älä tee minun kanssani mitään sellaista
....prrr....njah, ma maigutasin hetkeks suud....äratundmine oli nii suur, et tahtis alla neelata....paratamatult küsisin endalt, et mitu korda olen ma kohtunud meestega, kes räägivad sellist juttu, soome, eesti, inglise või mistahes muus suupärases keeles???.....
....naersin luksumiseni....njahh...
Õigem oleks küsida, mitu mitte säärase jutuga meest, mu teele on juhtunud?
...piisab ühest nukrast saekaatri mehe käest, et üles lugeda vist....
Ei saa öelda muidugi, et põnev ei oleks....
...Luksumiseni põnev......jaaah...just!
(....wierd I don´t see nobody else smiling...)
esmaspäev, märts 03, 2008
Kaaren oli hetkeks valmis murre minema.
Ta lamas voodil, kulm kipras ja vahtis pimedusse peitunud lae suunas, suu pisut totralt irvakile vajunud...intensiivse mõttetöö tulemina....
Enda vastu aus olles oleks ta pidanud tunnistama, et kõige parema meelega karanuks ta püsti ja laamendanuks...... vihaga tahtis ta peksta laiali kogu selle korda seatud mööblitükkide ja riiete ning pisiasjade krempli oma ümber, ta tahtis karjuda ja trampida jalgu.
Aga ei, kindlasti mitte, tema enesekontroll oli selleks spontaanseks väljaelamiseks liiga heas vormis, pealegi puudus igasugune põhjus niimoodi käituda. Kaarna mõistus ei kiitnud tühipaljast kihku põhjusena heaks, algusest lõpuni nõrk argumentatsioon taoliseks tundeliseks plahvatuseks, liiga häiriv nii endale kui teistele.
Kaaren pööras pilgu enda kõrval lamavale kehale. Teki alla kerratõmbunud alastus, ilmatuma rahulik, magav, unist soojust kiirgav teine. Kaaren surus põse patja, tema oleks samuti pidanud magama. Magama ja mitte minema murre, mitte mõtlema. Ta sulges silmad ja avas nad samal hetkel uuesti. Keha ta kõrval rapsis teki jalgadelt.... rahunes.
Õhtul oli ta tahtnud teada saada, miks Kaaren teda vihkab. Otseloomulik lollus, ta teadis ise sama hästi, et Kaaren ei vihka teda. Aga ta ei jätnud, käis ja küsis korda mitu, palus vabandust, ta oli purjus, Kaaren oli ka ja vastas üha uuesti, et ei vihka ju.
Ta sihtis pilguga seina sees olevasse öös paistmatusse aknasse, ta ei vihanud, kuid ei armastanud ka. Viimane ajaski südame täis.
Ta oleks pidanud ehk veidi ära kasutatuna tundma, ta ju oli näinud küll neid punaseks nutetud pisarais silmi ja juba esimestest keelega üheselt pehmetest sõnadest oli tunda, kuhu see kõik tüürib.
Oli olnud riid või midagi tõsisemat, mis jonnima ajas, lohutust nõudis.
Kaaren ei tundunud kaasa, ta armastas ennast selleks liiga palju, kuid ometi oli ta tulnud kaasa ja lõpetas siililegi selgelt siin voodis.
Jahh, ta oleks võinud tunda end ärakasutatuna...aga oleks ja poleks on vennad ja pidi nende pisike õde...
.....ta ohkas hommikul korra, kuid see oli ka kõik, ta hoolis liiga vähe......
Keha Kaarna kõrval keeras end ootamatult näoga tüdruku suunas, tiris ta üles ärkamata oma kaisutusse ning kattis tekiga.
Kaaren sulges silmad, ta hoolis liiga vähe, kuid oskas sellele vaatamata naudiskleda.
Ta lamas voodil, kulm kipras ja vahtis pimedusse peitunud lae suunas, suu pisut totralt irvakile vajunud...intensiivse mõttetöö tulemina....
Enda vastu aus olles oleks ta pidanud tunnistama, et kõige parema meelega karanuks ta püsti ja laamendanuks...... vihaga tahtis ta peksta laiali kogu selle korda seatud mööblitükkide ja riiete ning pisiasjade krempli oma ümber, ta tahtis karjuda ja trampida jalgu.
Aga ei, kindlasti mitte, tema enesekontroll oli selleks spontaanseks väljaelamiseks liiga heas vormis, pealegi puudus igasugune põhjus niimoodi käituda. Kaarna mõistus ei kiitnud tühipaljast kihku põhjusena heaks, algusest lõpuni nõrk argumentatsioon taoliseks tundeliseks plahvatuseks, liiga häiriv nii endale kui teistele.
Kaaren pööras pilgu enda kõrval lamavale kehale. Teki alla kerratõmbunud alastus, ilmatuma rahulik, magav, unist soojust kiirgav teine. Kaaren surus põse patja, tema oleks samuti pidanud magama. Magama ja mitte minema murre, mitte mõtlema. Ta sulges silmad ja avas nad samal hetkel uuesti. Keha ta kõrval rapsis teki jalgadelt.... rahunes.
Õhtul oli ta tahtnud teada saada, miks Kaaren teda vihkab. Otseloomulik lollus, ta teadis ise sama hästi, et Kaaren ei vihka teda. Aga ta ei jätnud, käis ja küsis korda mitu, palus vabandust, ta oli purjus, Kaaren oli ka ja vastas üha uuesti, et ei vihka ju.
Ta sihtis pilguga seina sees olevasse öös paistmatusse aknasse, ta ei vihanud, kuid ei armastanud ka. Viimane ajaski südame täis.
Ta oleks pidanud ehk veidi ära kasutatuna tundma, ta ju oli näinud küll neid punaseks nutetud pisarais silmi ja juba esimestest keelega üheselt pehmetest sõnadest oli tunda, kuhu see kõik tüürib.
Oli olnud riid või midagi tõsisemat, mis jonnima ajas, lohutust nõudis.
Kaaren ei tundunud kaasa, ta armastas ennast selleks liiga palju, kuid ometi oli ta tulnud kaasa ja lõpetas siililegi selgelt siin voodis.
Jahh, ta oleks võinud tunda end ärakasutatuna...aga oleks ja poleks on vennad ja pidi nende pisike õde...
.....ta ohkas hommikul korra, kuid see oli ka kõik, ta hoolis liiga vähe......
Keha Kaarna kõrval keeras end ootamatult näoga tüdruku suunas, tiris ta üles ärkamata oma kaisutusse ning kattis tekiga.
Kaaren sulges silmad, ta hoolis liiga vähe, kuid oskas sellele vaatamata naudiskleda.
Tellimine:
Postitused (Atom)