Allo!!

Vabandage, te ajate mind kellegagi segi!
Mina tõesti pole see, kes kõik kaunishinged peaks ära päästma nende endi käest... jahh, ma otseloomulikult päästaks, kuid kahjuks kui nad ise üldse ei taha päästetud saada, siis ei ole must abi.... tuuleveskitega võitlev maailmaparandaja minus, töötab hetkel teise projekti kallal....

Ärge palun mõistke mind valesti..... Ma saan aru, küll, et vahel on hea enesehaletsuses kümmelda ja maailmale oma käitumisega jalaga tagumikku lüüa ning siis lasta end lohutada kohale tormanute paitavate pilkude ja käte all...on tõesti hea....aga selline muster enda käitumisse tugevalt sisse juurutada on üdini õigustuseta. Kes kurat te enda meelest olete, õlimaalid peldiku seinal??
Kaabakad, mingisugune aukartus elu ees võiks siiski olla, rääkimata pisukesest respektist nende vastu, kes teie ümber on ja vastutusest oma teguda ees....

Mulle meeldib olla Teie ingel, mõnel õhtul, mõnes öös, paitada ning pakkuda lohutust.....kuid see ei ole mu päevatöö.....no, Sir ma olen selleks liiga nõrk, ma vajan selleks hoopis rohkem hoolimist.....pealegi, kõik inglid tuleb oma käitumisega välja teenida...eriti isehakanud......


Ja vot kurjustangi, sest mul on tunne nagu lapsel, kes on kõik mängukannid käest andnud ja keegi ei taipa neid tagasi anda....
Kurjustan enesekaitseks, sest päriselt ma ju hoolin.....