Oma särk on kõige ligedam

Mulle meeldib see keel, ta on paganlikult krutskeid täis....

Aga muidu on nii, et asi on ikka minus, nagu minu elus ikka, peaaegu et tautoloogiline...

Nii et hingevalust rääkida ei maksa,
see on kõigil. Kõigil, kel ta on.

Miks, öelda, kui ta on juba selle kõik ära öeldnud, nii tabavalt....
Müra tekitamise mõttes?
Vaikus, liiga hirmutav?
....
Kordamise mõttes?
Jahh, tõesti tasub vahel üle korrata.....tuleb meelde loeng retoorikast....

tühi tunne, ennast täis,
tühi paber, sõnu täis.

Tihti ei peaks siiski midagi ütlema, tahavaates saan aru,
kirjutama, ka ei peaks, kui siis ainult kellegi sisse, mitte endast välja.....
endast välja kirjutades, ei saa lugija sageli aru ja tunneb et tehakse ülekohut.....tehaksegi...aga mitte alati....vahel kirjutatakse lihtsalt välja...
aga ei, aga jaa.....

Mõtle või ära mõtle
aidata keegi ei saa

Ma olen harjunud tundma, muljetama, kogema, meenutama,
mulle on see alati meeldinud, seetõttu kohkun kui tekib äkitselt tahtmine, mittetunda.
Ja kui ei tunnegi enam midagi, siis olen surnud...
keha elab aga meel on surnud...nii on juhtunud küll, aga nii ei meeldi mulle....

....Ma parem armastan edasi....


Nokk kinni, saba lahti