teisipäev, juuli 26, 2005

Sepaks nad mind ei võtnud...nohh olgu, mina ei meeldinud neile ega nemad mulle kah ei meeldinud....krt...vanduma ajab ikka, see oli siiski minu viimane meelheitlik katse pääseda põtradest, kuid fortuuna on mu tegemistele selja pööranud...nii et sügisel jalad selga ja üle lahe...ega ma papist neiu pole, kui tuleb põdrakarjuseks hakata, siis tuleb...

Tulin täna maalilaagrist, tühjaks maalitud ja läbi-läbi räpane..seljal võimla pesuruumi põrandkatte muster ja üle keha sääskede poolt järatud, ilus - naine nigu muiste....laager oli muidugi kah nigu muiste....Räpina sillapää lossis sai magatud ja mõisapargis ning mujal roheluses sai maalitud, sai kinnijäädud mõisa lagund ülakorrusele, sai müratud pesuruumis, kama sai ohtralt söödud ja ujutud, nii Võhandu vooludes kui meelva raudses vees, sai ka turakat taotud, mustsõstra raksus käidud, piknikke peetud, käest kinni hoitud, nutetud, räägitud, armsad ja kurvad oldud, kohalikus pubis käidud, paberivabrikut külastatud ning Peipsist tõusvat päikest vaadeldud, riided ära mökerdatud, käsi korda mitu pestud ja veelkord, maalitud-maalitud-maalitud...tore oli, mulle meeldis...nüüd on aga kurb....

...tundub, et kogu hea mis olnud saab otsa, alates maalilaagrist, lõpetades lootustega EKAst ja ilusast igikestvast armastusest Andrestega.....tulevik tundub tume, eespool paistab vaid uus ja hullem, ning ma ei tea, kuidas sellest tulevast tundmatust õudusest pääseda ega oska olla üle kurbusest mis tabab nähes toda elu kaduvust ja lootuskristalli purunemist odavale tegelikkuselinoneumile kukkudes....

Mulle on alati uus ja huvitav, eriliselt fassineerinud, kuid ma hakkan vist vanaks jääma, ma tahan, et selle uue kõrval oleks vanu asju oma äraproovitud headuses...ma tahan et ma saaks millestki kinni haarata kui uus tasakaalu sassi ajab...ma tahan et oleks millessegi peitu pugeda või kuhu oma nägugi suruda kui uus liig karm on ja liiga teeb.....kuid praegu tunudub et kõik vana ja äraproovitud hea, hakkab hääbuma..... uus surub vana ja armastatud stabiilsuse kreeni ja irvitab vaid minu soovide ning tahtmiste peale, ma näen kuidas mu plaanidele vana konserveerida ja endaga kaasa haarata tõmmatakse vesi peale.....ja see kõik tekitab kabuhirmu, ma ei taha üksi maailma vastu seista, ma ei tahaaa, ma tahan et oleks ankur ja pidepunkt......ma kardan uute oimetult triivima jääda....MA KARDAN MA KARDAN MA KARDAN....aga keda see huvitab?.......

teisipäev, juuli 12, 2005

uni on....väsimus ja uni...kui küsida miks, siis vastus oleks sedakorda lühikeseks jäänud ööd...suvine aeg lihtsalt Päike muudkui sirab taevas ja magada pole mahtigi. Tegelikult on olnud tegemist, eile kolisin oma asjad Tartust Tallinna, asju oli palju terve sinine käru sai täis, ja issi siksi pagasnik ja salong...ma arvan et ma võidan surres, sest ilus stardipauk on antud, juba nii noorelt on mul nii palju asju...Tartusse hakkasime kärutama alles kell kuus õdakul ja koju saime kahe aegu öös, hommikul oli äratus juba kell pool kaheksa, sest kell üheksa varahommikul tuli figuurvisandeid EKAs vohmida...öö enne kolimist aga, sain ööseks külalise, kes kaissu ronis ja seegi öö jäi uneaeg natuke lühikeseks, sest EKAs tuli oma võimeid näidata plekkämbreid ja kroomitud nõusid ning vanaisa tööriistu paberile määrides....öö enne olime aga Muhus, kus juured ikka alla kasvavad ja magamiseks ei jää mahti....jahhh....uni on....zzzzzz

reede, juuli 01, 2005

tagasi.....ära oli olla hea, tagasi tulla oli hea, tagasi olla aga polegi nii tore, tagasi on argipäev ja hulgim asju ajada, tuleb Tartu kodust välja kolida, tuleb bürokraatia hammasrattaid tindiga määritud paberitega määrida, tuleb pere vastu hea ja sõbralik olla, tuleb...ja tuleb...ja tuleb....

Ära aga oli raske seljakott, maanteed, kiirteed, Leedu rohe-roheline loodus ja sinisinine meri, Kalingradi piirivalve ja looduskaitse all olev pseudokõrb hiiglasliku düüniga millele minu ja massu jalajäljed said hetkeliseks mälestuseks jäetud, öö Palanga pajude taga, öö kellegi puukuuri räästa all, lätlaste Lido, sõnajalaõis küünlavalgel, sõbralikud öös kihutavad rekkajuhid, Uulu söökla seljanka, hääletuspsühhoos, mis tabab pärast kaht tundi teeääres seismist, linnakaardid ja turismiinfo, lebomatiga ümberaetud asjad.....

Tahaks tagasi ära....