Kas teate uudist lapsed?
....grrr...grrr...eile algas kevad...prrrr...kriuks-priuks.....Juhan jäigi makki kinni. Paras talle, tal olidki valed andmed, kevad algas täna, mitte eile....täna, päris ametlikult kell 14.33, siin oli külma ca -4 kraadi celsiust ja vingus kole tuul....
Tiu-tiu, see aasta tuleb kevad teisiti...ütleb luulerida ja tal raipel on õigus nagu alati...tuligi teisiti, ma küll ei mäleta liialt, kuidas ta eelmised korrad tulnud või läinud on aga, ma olen absoluutses veendumuses, et see aasta tuli ta teisiti. Sel aastal oli ta tulek täis meeletut ootusärevust ja lootust, ta tulek oli pidulik, juba hommikust peale oli ärevus hinges ja kusagil ajusopis peitus teadmine, et kohe hakkab midagi erilist juhtuma....Juhtuski, kevad tuli, soojas kasukas, vinget tuult mängeldes trotsides, seelik ümber jalgade laperdamas ja käed sügavaile taskuisse surutuna, ta tuli punapõsksena ja naeratus näol mööda tänavat libistades ja lustakalt kiljatades kui taskaal kippus käest kaduma....Ta lilleline kott oli pungil lootust, rõõmu ja muretust.....Ta tuli ja suudles mind laubale ning lubas, et suveks sulab lumi ära............
pühapäev, märts 20, 2005
reede, märts 11, 2005
Eile ma mõtlesin....
...mõtlesin üle kuradima pika aja (viimasel ajal pole mõttetöö liialt trendikas). Mõtlesin asjadest, mis on olnud ja mis on pakkunud naudingut...
Tuli meelde too tunne, mis valdab siis kui oled kellessegi armumas, see rõõm, see muretus, need liblikad su kõhus, see helgus....
...ja siis kevade saabumise eufooria, need õhtused jalutuskäigud uhkes üksinduses mööda iseenda salaradu, need hämarusse jäävad kevadised huligaansused botaanikaaias ja too metsik kõikehõlmav lennukas kevaduljus, mis kaasneb talvemantlite kappipanekuga ja tenniste jalgatõmbamisega....
...ja need pikad kõnetunnid hingesugulastega, mis tekitavad tunde, et sa pole üksi, keegi on kes saab aru, see on õnnis heameel ja rahu, mis poeb sulle pärast neid tunde põue täites südame naeratustega iseendale....
...ning need igiharvad hetked kui oled veendunud, et kõik on võimalik....
Ma tahan neid hetki veel kogeda. Tahan, sest need hetked loovad õnne, nende hetkede pärast tasub elada, mõtlesin ma eile......
Täna ma aga lihtsalt loodan......(viimasel ajal pole mõttetöö liialt trendikas)..
...mõtlesin üle kuradima pika aja (viimasel ajal pole mõttetöö liialt trendikas). Mõtlesin asjadest, mis on olnud ja mis on pakkunud naudingut...
Tuli meelde too tunne, mis valdab siis kui oled kellessegi armumas, see rõõm, see muretus, need liblikad su kõhus, see helgus....
...ja siis kevade saabumise eufooria, need õhtused jalutuskäigud uhkes üksinduses mööda iseenda salaradu, need hämarusse jäävad kevadised huligaansused botaanikaaias ja too metsik kõikehõlmav lennukas kevaduljus, mis kaasneb talvemantlite kappipanekuga ja tenniste jalgatõmbamisega....
...ja need pikad kõnetunnid hingesugulastega, mis tekitavad tunde, et sa pole üksi, keegi on kes saab aru, see on õnnis heameel ja rahu, mis poeb sulle pärast neid tunde põue täites südame naeratustega iseendale....
...ning need igiharvad hetked kui oled veendunud, et kõik on võimalik....
Ma tahan neid hetki veel kogeda. Tahan, sest need hetked loovad õnne, nende hetkede pärast tasub elada, mõtlesin ma eile......
Täna ma aga lihtsalt loodan......(viimasel ajal pole mõttetöö liialt trendikas)..
Tellimine:
Postitused (Atom)