Eluuuuu......!!!!
Kus sa oled?? Ei või olla, taas oled sa sinna pimedasse urkasse pugenud!!!
Kurat, ma ütlen, ei või olla, miks taas...
See ei lähe mitte, alles ma leidsin su üles, alles hakkas nagu enam-vähem sujuma ja nüüd taas oled sa mulle mäkra mängimas. Ole hea, tule välja, palun tule sealt välja, joome teed, ajame juttu, ole hea, ära tee rumalusi!
Oh sind küll, ma tahaksin väga teada, mis ma sulle küll teinud olen, millega sind solvanud...Miks sa ei räägi, kui mingi probleem on, kohe lähed ja solvud....see pole sugugi täiskasvanulik käitumine...
Su tujukus on nii meeletult kurnav, kuidas sa ei mõista - sa oled minu elu - sellised teod ei ole sinu isiklik huvi ja mäng, kõik, mida sa teed, mõjutab ka mind ja kõige otsesemas mõttes.....
Oi, ma olen nii väsinud.....sinu kapriisidest...sinu poputamisest.....ja eelkõige su otsimisest, eriti neil juhtudel kui sa persse poed!
Palun, tule sealt väljaaaaa.........!

Vennaskond..
Mõnikord istudes kodus ja kuulates vanu kassette ma tean...krdi raske on elada pärast neid möödunud öid!! Jah, juba peaaegu 20 aastat neid öid, meeletu-meeletu maailm ja sugugi kergemaks ei lähe, ikka on raske elada.
Imelik, ometi võiks ju vahel ka kerge olla, selline elementaarne ja lihtne, kuid elementaarsus ja lihtsus on arvatavasti kellegi kurja inimese kätetöö, fantaasia valda kuuluv ilmutus....
Sellist asja pole kindlasti olemaski, aga lihtsalt keegi mõtles, et räägiks, et tegelikult on võimalik ka lihtsus ja elementaarsus, et teeks pisut nalja!! Naljakas pole see mitte teps...raip ajab hoopis nutma... sellele kellelegi, kes lihtsust mainis tuleks bensiin ja tikud kinkida või siis hoopis mõni semiootiline tekst. Pangu ennast põlema või lugegu, pärast seda kaob igasugune isu teistele sellist jama ajada nagu lihtsus või elementaarne mäng!!!

Mõnikord...
..on pea täiesti tühi. Sellistel kordadel välja liialt minna ei tasu, sest tuul teeb tühjas peas päris koledalt häält, puhudes ühest kõrvast sisse ja teisest välja, vahepeal su tühjas peas kajaefekte luues. Sellised päevad kui pea tühi on tasuks seetõttu sisetingimustes veeta ja otsida, otsida midagi millega oma tühja kolu täita.
Päris heaks täiteks on iseenesest froteerätikud, sellised pehmed ja kohevad, tekitav hea vatise tunde, kuid sobivad ka muud asjad. Näiteks kui on kolistamise tuju võib pea sisse ajada mõne metallist eseme, näiteks plekkkausikes vms, häda korral käib mõni sent kah, et siis oma peaga mõnuga raputades teisi hirmsa kolinaga ehmatada. Pea täitmiseks võib muidgi kasutada ka vana-head traditsioonilist meetodit ehk siis ta täis tuupida tühiseid mõtteid, kuid minu arvates on see moodus juba iganenud, ülekiidetud ja moest väljas...nii, et eelistaksin mõnd teist moodust
Samas, tuleb nentida, ei ole ka tühja peaga olemisel midagi viga, selline mõnus kosmiline tunne on, ainult et sel juhul tuleb kogu aeg jälgida, et sa oma pead ära ei kaotaks ega kuhugi maha ei jätaks, sest tühi pea on kerge kaduma ja tavaliselt siis enne pea kadumist ei märkagi kui juba liiga hilja on.

Villased sokid!
Need ongi mul veel puudu ühed paksud head villsokid. Et varbad ei külmetaks enam, päris külm on siin. Jaahh... ma enne otsisin kapist, aga ei leidnud, ma olen täiesti kindel et viimane kord kui ma tallinnas käisin, siis võtsin neid mitu paari kaasa, aga näed, ei ole. Isegi mitte ühtegi sokipoju pole näha. On teised kuhugi ära kolinud ja pesa teinud, oi ma loodan, et need raiped kusagil mu riiuli taga paljunema ei hakka, siis tuleb sokiuputus. Seda pole vaja, liigne agarus on ogarus, kuigi samas... juhtub harva et inimesele mõni villane sokk ülearu on!