Mõnikord...
..on pea täiesti tühi. Sellistel kordadel välja liialt minna ei tasu, sest tuul teeb tühjas peas päris koledalt häält, puhudes ühest kõrvast sisse ja teisest välja, vahepeal su tühjas peas kajaefekte luues. Sellised päevad kui pea tühi on tasuks seetõttu sisetingimustes veeta ja otsida, otsida midagi millega oma tühja kolu täita.
Päris heaks täiteks on iseenesest froteerätikud, sellised pehmed ja kohevad, tekitav hea vatise tunde, kuid sobivad ka muud asjad. Näiteks kui on kolistamise tuju võib pea sisse ajada mõne metallist eseme, näiteks plekkkausikes vms, häda korral käib mõni sent kah, et siis oma peaga mõnuga raputades teisi hirmsa kolinaga ehmatada. Pea täitmiseks võib muidgi kasutada ka vana-head traditsioonilist meetodit ehk siis ta täis tuupida tühiseid mõtteid, kuid minu arvates on see moodus juba iganenud, ülekiidetud ja moest väljas...nii, et eelistaksin mõnd teist moodust
Samas, tuleb nentida, ei ole ka tühja peaga olemisel midagi viga, selline mõnus kosmiline tunne on, ainult et sel juhul tuleb kogu aeg jälgida, et sa oma pead ära ei kaotaks ega kuhugi maha ei jätaks, sest tühi pea on kerge kaduma ja tavaliselt siis enne pea kadumist ei märkagi kui juba liiga hilja on.