100+ sõna Eestile ... ma tavaliselt pole päevakajaline ...
.. aga siit natuke eemalt on eesti uudiseid lugedes tekkinud murekurd silmade vahele
... aru ma ei saa, mis värk selle eesti metsa väärindamisega on nüüd suurel
juubeliaastal lahti läinud ... kogu arutelu sel teemal kui palju võiks rahaks
raiuda ja kui vähe on tarvis, et ei peaks ainult kultuurmustikaid sööma ja kui
palju on liiga palju kaitsealust metsa tundub põhinevat mingitelt umbkaudsetel
arvestustel kui palju meil praegusel hetkel metsa on ... kas tõesti meie
infotehnoloogia, satelliitide ja droonide ajastul ei ole võimalik saada küllalt
täpset infot kui palju meil väärindamisvanuses metsa on, kui palju on riigil,
kui palju on eravaldustes, kui palju on kaitse all? Ja kas see poleks välja(j)uurimist
väärt? Et päriselt edasi mõelda, arvutada ja otsustada ... samal ajal mõeldes
liigirikkuse säilitamise peale, mõeldes jätkusuutlikkuse peale, arvestades et
see mets on laenuks saadud meie lastelt, arvutades vähemalt sada aastat ette,
kasvõi juubeliaasta puhul ja unustades hetkeks
järgmised ja ülejärgmised valimised ...
Ja kui me räägime väärindamisest tehase näol ... kas poleks
tark alustada mitte arutelu argumendist, et kui me siia ei tee siis tehakse naaberriiki
ja kogu raha ning töökohad lähevad sinna vaid mõtleks kõigepealt et kas ja kus
on Eestis looduskeskkond nii heas seisus, et kannataks välja uue
tselluloositehase keskkonnakoormuse ka kõige mustema stsenaariumi korral ...
Peipsi ja Võrtsjärve eutrofeerumisest ja selle peatamise vajalikkusest
räägitakse juba aastakümneid ja siis korraga justkui välk selgest teavast, vähemalt
kaugemalt vaatajale tuleb teade, planeerimise faasis on tselluloositehas, mille
keskkonnakoormus ka ideaalstsenaariumi järgi ei kannata kriitikat Emajõe ja Peipsi
järve suhtes ...
Ma saan aru, et raha ja majandus ja metsa väärindamine ja
töökohad ... saan aru ... aga mind kõnetavad Eestist rääkides palju enam mõisted
päris mets, metsmustikad, metsloomad ja -linnud, liigirikkus, kaitsealad,
Peipsi tint ja Emajõe angerjas, puhtad looduslikud ujumiskohad, värske õhk ... päriselt ka!