100+ sõna Eestile ... ma tavaliselt pole päevakajaline ... 

.. aga siit natuke eemalt on eesti uudiseid lugedes tekkinud murekurd silmade vahele ... aru ma ei saa, mis värk selle eesti metsa väärindamisega on nüüd suurel juubeliaastal lahti läinud ... kogu arutelu sel teemal kui palju võiks rahaks raiuda ja kui vähe on tarvis, et ei peaks ainult kultuurmustikaid sööma ja kui palju on liiga palju kaitsealust metsa tundub põhinevat mingitelt umbkaudsetel arvestustel kui palju meil praegusel hetkel metsa on ... kas tõesti meie infotehnoloogia, satelliitide ja droonide ajastul ei ole võimalik saada küllalt täpset infot kui palju meil väärindamisvanuses metsa on, kui palju on riigil, kui palju on eravaldustes, kui palju on kaitse all? Ja kas see poleks välja(j)uurimist väärt? Et päriselt edasi mõelda, arvutada ja otsustada ... samal ajal mõeldes liigirikkuse säilitamise peale, mõeldes jätkusuutlikkuse peale, arvestades et see mets on laenuks saadud meie lastelt, arvutades vähemalt sada aastat ette, kasvõi juubeliaasta puhul ja unustades hetkeks  järgmised ja ülejärgmised valimised ...

Ja kui me räägime väärindamisest tehase näol ... kas poleks tark alustada mitte arutelu argumendist, et kui me siia ei tee siis tehakse naaberriiki ja kogu raha ning töökohad lähevad sinna vaid mõtleks kõigepealt et kas ja kus on Eestis looduskeskkond nii heas seisus, et kannataks välja uue tselluloositehase keskkonnakoormuse ka kõige mustema stsenaariumi korral ... Peipsi ja Võrtsjärve eutrofeerumisest ja selle peatamise vajalikkusest räägitakse juba aastakümneid ja siis korraga justkui välk selgest teavast, vähemalt kaugemalt vaatajale tuleb teade, planeerimise faasis on tselluloositehas, mille keskkonnakoormus ka ideaalstsenaariumi järgi ei kannata kriitikat Emajõe ja Peipsi järve suhtes ...   

Ma saan aru, et raha ja majandus ja metsa väärindamine ja töökohad ... saan aru ... aga mind kõnetavad Eestist rääkides palju enam mõisted päris mets, metsmustikad, metsloomad ja -linnud, liigirikkus, kaitsealad, Peipsi tint ja Emajõe angerjas, puhtad looduslikud ujumiskohad, värske õhk ... päriselt ka!