Paar korda nädalas või vahel ka mõned korrad rohkem, sõidan ma natuke linnast välja, linnalähedale maale kohvikusse ..

Kõigepealt tuleb jalutada kodust 20 minutit bussijaama, mis tihti asendub kerge 15 minutilise sörgiga mäest alla bussijaama. Siis tuleb sõita bussiga keskmiselt 45 minutit linna lähedale maale ja siis kõndida mööda käänulist kõrgete aiamüüride ning okkaliste põlmarjapõõsastega palistatud teed ligemale kaks kilomeetrit, et jõuda sihtmärgini ...

Üldiselt on see teekond üsna meeldiv, sest on mida vaadata ... on aasu, mis pikitud täis valgeid mustade ninadega kummuteid, on üdini hoolitsetud kauneid aedu, millest möödudes, tekib nagu kiuste tahtmine leida mõnd looduslikku ebakorrapära, on karjamaid, kus valged kummituslikud või tuttavamad  musta-valge kirjud kollaste kõrvarõngastega uudishimulikud lehmad, on vaateid taamal asuvatele küngastele, mis kaetud lapiteki kombel eritoonis rohekate ja kollakate ja pruunikate lappidega, mis moodustavad naljakaid inimhõngulisi mustreid ... on naljakaid saareinimesi ja veel palju muudki ...

Minu viimase aja eriliseks lemmikuks on teedel üllatavalt tihti kohatavad hobuveokid.
Ei, mitte et hobused veaks midagi, aga hobuseid veetakse, erisuuruses ja erivärvi kärudes, mille ees tavaliselt küllalt väikesed pereautod sees mõni vanem või uuem paar inimesi.
Naljakas, mina läbin toda teed kohvikusse tavaliselt nädalalõppudel ja iga ilmaga ja olen märganud et hoburakendid liiguvad teedel enamasti siiski päikesepaistelise ja ilusa ilmaga.
Alati kui ma mõnd sellist rakendit märkan, tahan ma kohe teada, et kas hobu on ka sees või on käru tühi ... alles teel hobuse juurde või lihtsalt tuulduma toodud või harjutatakse rakendiga sõitu ... enamasti on siiski hobune sees ja siis ma mõtlen, et kuhu see loom nüüd siis teel on, et kas viiakse uude elupaika, või väljanäitusele või kuhu?  Ja siis ma üritan heita pilgu inimestele autos ... et lugeda põgusast viivust välja mõnd vihjet, et kas on kauboimütsid peas või pintsakud seljas, kas on näha põllumehepäevitusega ja ruuduliste pluusidega tõsiseid maainimesi või rohkem rikkaid äri-inimesi ... ja ma ei tea kas see on vaid minu interpretatsiooni viga või hetke lühidus või mis, aga enamasti tunduvad nad mulle suvise ja puhkuseliku olemusega keskklassi saarlastena, kes lähevad jalutama või/ja loodusesse piknikku pidama ... ... Et see vanem või uuem paar, kes elab linnas või linnalähedal maal ja peab oma armast lemmikut vannitoas või neli korda viis meetrit taga-aias ... on otsustanud loomasõbralikkust üles näidata ja viivad ta jalutama. Et otsivad mõne kauni aasa, aitavad hobuse kärust välja ja peavad siis piknikku, lastes loomal natuke võõrast õhku nuusutada ja muru näksida, ning viivad ta siis tagasi koju vannituppa või taga-aeda, patsutavad looma turjale, võib olla harjavad natuke ning lubavad siis suuremeelselt, et kui ilusat ilma jagub, siis minnakse veel ...