Ei möödu kuudki, kui ma juba....

....või siiski vbl kuu ikkagi möödus, sessiga maadeldes ja lõpuks läbi haiguse alla jäädes, vaheda väitsaga pilvi läbi lõigates ja ikkagi vihmase jaanipäevaga leppides, mõeldes, et nüüd tuleb võtta viimast ja ikkagi tundes, et on puudus ja igatsus jääb kraapima hinge, püüuga puhata meeletult kuni noortega eksiili siirdumisse, kuid lõpuks ikkagi kahetunnise ööune ja 18 tunnise pika päeva järel laagrisse jõudes...

...ehk siis ei miskit uut, omamoodi....plaanid, plaanid, plaanid ja siis see nende teostumatuse rõõm....

Njahh..mis edasi saab ei oska praegu arvata, ei oska ennast kuidagi veel suhestada, aga üks on kindel ees saavad olema põnevad ja kindlasti proovile panevad kolm nädalat...ennustan, et vett ja vilet saab olema... aga mis seal ikka, mis ei tapa, teeb vigaseks.....või kuidagi teisiti.....pfff...ma rohkem kuradeid seinale ei maali....lähen vaatan parem mis toimub või üritan hoopis puhata ehk undki näha.....