Su Woodstock on läbi, Hipi!.... ütles täna puuma ja naeris oma naeru, mille ma tunneks ära ka aegade alguses...

See lause tekitas hirmu.... jube, kui see nii peaks tõesti olema... ma keeldun uskumast...nii on hoopis lihtsam, lihtsalt selle pärast...

Njah...nüüd on üks asi läbi küll, kuid mitte sugugi kogu Woodstock!!... Lihtsalt nüüd tuleb võtta käsile need asjad, mis kõik seniks ootele olin seadnud.... jahh tuleb veel siluda, on veel lõpetamata asju, on veel kõike seda, mille pärast on väikesed magusad maiused hommikuti...

Naljakas, kuidas asju saab ootele panna ja kuidas asjad iseenesest taas pinnale tõusevad... ning endaga tegelemist deklareerivad... kuidas tulevad tagasi kõik need tunded ja mõtted, mida mõelnud pole... naljakas kuidas ikka jäävad mingid vaated, möödub aega või mitte...

Eile nägin ja sain aru, et ikkagi too käitumine veel ei veena, veel on pilgus seda mis on avaldamata ja mille ma olen ära teeninud, olgu hea või halb... tuleb välja nõuda, aga kuidas, seda korrigeerib veal aeg... ma võtan seekord selleks kõigeks aega, sest ma tahan lahendust... sedakorda lahendust mitte ootele panekut... so, adios!


Aga täna, täna oli kursus ja kursuse diskursus... peaaegu nagu vanasti ja suu venis kahele poole kõrvuni....