Mary fucking sunshine.... mõtles Kaaren.........liiga lääge, liiga kidin-kädin-sädin, liiga lai naeratus ja nii tühjad silmad... või oli see ainult kadedus, mis Kaarent näris.... ei saanud ju olla tõsi, et inimene ongi selline üdini hea, kogu oma olemuselt, malbe, leebe ja imeilus.... oeh... see kõik ajas Kaarnale hirmujudinad peale.... Tema ise oli juba pikemat aega tume pahailma lind ja teataval määral rahul oma staatusega...piisas ju juba sellest, et päike paistis, sinna juurde polnud vaja teisiturgutavalt pidevalt lõkerdada ja särada.... pealegi, mis sa siin ikka särad, kui seljale on põlenud kolmnurkne kleidi dekoltee, mis ajab nahka ja on hirmus valus ja krooniliseks tikkuv põletik jälle antibiootikume sööma sunnib ja alkoholi lubatavat kogus piiratud nullini ning pidevalt lämbes kontoris tuleb istuda... puhas tüütus.... algusest lõpuni....

Ainult kangemaid sigarette võib sellepeale osta.... ja loota et hakkab midagi juhtuma, midagi ilusat, toredat, meeliülendavat, kena.... sest õhus oli seda juba kõike tunda, kusagilt tükkis ninna juba mõnda aega too äreva vabaduse ja suveööde meeletuse hõng....