Eile ütles Maasikas, et ma emotsen... et kõik see praegune paha ja kuri tuju ei ole enam mitte seotud patoloogilise kurvameelsusega vaid on hoopis ego kaitse... Koduseks ülesandeks jäi need egot püsti hoidvad põhimõtted, mida kaitsen välja uurida ja paberile panna...

....see jutt ei lohutanud sugugi ja kabinetist lahkudes liialt kergem ei olnud... krt, rsk...nutt tuli hoopis peale.....urrr...urrrr...urrr.... Muidugi mõista on M-l taas õigus... emo mis emo, pole teha... ja vot olengi!!!!....nähh tegelikult ei taha ju... aga vbl ta lihtsalt vihjas, et ma peaksin stiili vahetama.... aga mulle ei meeldi ju mustad juuksed, sirged tukad ja tumedad silmalainerid, pea, mis surutud õlgade vahele ja tühiselt trendikas pilk...nähh see pole ju üldse mina, Maasikas olgu ise emo kui tahab...mina lohisen lihtsalt elul pärast pingelangust sabas ja üritan Muhvi sõnade järgi käituda ja tubli olla.....aga kukub see välja kõik kuidagi veidralt...

...hirmus tahtmine on kõik otsad kokku sõlmida, betooni kasta ja sajatuste saatel jõkke lennutada.... miski väga ei piina, aga sama on asju, mida ei mõista... lihtsalt ei saa aru ja kripeldab hinges....tjah... ja täna saatis Ulvi kirja et nad viskavad mu ülikoolist välja kuna mul on õppekava täies mahus edukalt täidetud... ei teagi, kas peaks rõemustama või kurvastama, vist ikka rõemustama.....Maasikas küll tundis heameelt mu üle.. ja ütles, et puhaku ma nüüd... ma siis läksin tööle ja viskasin jalad puhkamiseks lauale... kolm minutit hiljem tuli kõne ja juba ma orgunnisin kellelegi mingeid lennureisipakkumisi, jalad jälle ilusti laua all....MOTT... tööl olles ei olegi nii lihtne puhata....ega koduski olles pole lihtne puhata, sest kogu aeg tuleb midagi ette, inimesi tuleb ette ja aega jääb väheks ja siis ma olen muudkui väsinud ja kuri...ja lähen riidu muudkui...

...just nii juhtus üleeile kalli sõbraga Zavoodis... tema tegi nõmeda nalja ja mina solvusin, karistuseks keeldusin ütlemast millega ta mind solvas... ahh kui aru ei saa, siis on ju ise topeltnõme!... selle peale solvus tema ja kõndis minema... ma vihkan, kui inimesed hea tüli juurest minema kõnnivad... vihastasin ja marssisin jalgu trampides ja omaette tigedalt porisedes ja pisaraid pühkides koju... lõppes see kõik öise sõnumineerimisega, märjaks nutetud patjade ja lõpuks hommikuks telefonilt loetud sõnumiga, mis kõik ära lepitas.... sest kuidas sa saad kellegagi tülis olla kui ta nii nummisid sõnumeid saadab... eks hommik ole ikka õhtust targem omajagu ka, vabandasin siis minagi ja loodan peatselt taas kohtuda.....

Ja väljas õitsevad valged kibuvitsad ning jasmiinid... imeline varasuvi.....