Gaudeamus igitur....et siis enam ei olegi üliõpilane, üliõpilaspileti võtsid ära, ülikooli raamatukogus enam teoseid välja laenutada ei saa ja õisis registreeriti korraldus ning avalikul aktusel ulatati kätte akadeemiline õiend... ma küll täpselt ei mõista, mida nad õieti õiendavad... kõik peaks ju korras olema, raamatud rampsis omas riiulis, õppekava täiesmahus täidetud, sealjuures edukalt... ja nemad ei ole ikka rahul ja annavad aktusel õiendi....

Aga aktus oli pidulik... aulasse sisseastudes oli esimene, keda silm nägi uhkust tundev ja naeratusega tervitav Peeter Torop... sisse lõi värin, Toropi pilk ütles kõik ja meie nentisime, et ilma temata me siin ei oleks... siis istusime, kuulasime ja vaatasime... kuidagi kummaline oli kuulda, kuidas kõik rääkisid lõppudest ja algustest ja suletud ja avatud ustest ja verstapostidest....ma ei kavatse ju siit kuhugi minna... tiksus peas ja samal ajal imbus teadvusesse teadmine, et üks etapp on siiski läbitud....
Kui nimi välja hüüti võttis jalad värisema....Bakalaureuse diplom semiootikas ja kulturoloogias Vaik Kristinile....käepigistus rektori asetäitjalt, naeratus ja vaevumärgatav, kuid südamest tänulik noogutus Peeter Toropile, allkiri, lill ja tagasi oma toolile....

Pärast oli perekond, palju kreemjaid roose...imeilusaid, lõhnavaid, kaaskannataja õnnitlused punaste roosidega, kallistused, pildid, vanematega, õdedega, kähriku ja kaaskannatajaga, kursaga, noh või vähemalt lõpetajatega.... Järgnevalt šampa maasikatega, grill, rahulik olek perega... õunapuudeall aias... Õde tehtud maasika charlott, kenad meened ja juba tuligi tuisata.... Lõunakeskus ja Rotalia, võtmed Nellile, ise poodi ja siis lauda katma, tulid õppejõud ja lõpetajad, võeti sõna, joodi veini, moodustati semioringe... hea oli omadega.... Edasi linnapeale, ajakirjanike peole tantsima, kõik väsimus, mis endas sai välja vääneldud... silmarõõmuks ja -iluks endale ja teistele... sigaretid, sõnad... kokteilid... suudlused.... Courtney Love.... punane siidist ülikond ja meeldiv seltskond..... õhtu lõppes poolvalgustes Emajõe ääres kiigel... ning siis tuli minna omletti tegema..

Botaanikaaia taga oli maja kõverate treppide, koridoridega, väike korter väikese köögiga, kus ka dush ja päikese kuivatet tomatid, munad ja juust... omlett missugune, juurde punane vein ja jutt... seksist... elust.... inimestest, saatmas pilgud, sigaretiving... erutus, väsimus... ajalt varastatud suudlused... komplimendid, inimlik lähedus.... kogemus....tunne et on hea.....

Hommik saabus liiga kiiresti... pärat keskpäeva tuli lahkuda... kojujõudmata.....