Kaaren jälgis tatilärakat oma jalge ees... ta oli alati tahtnud osata sülitada ja teha seda stiilselt. Too viimane polnud küll stiilselt välja kukkunud, kuid ikkagi mingi maigu sai ju kätte sellest, mis tunne on pärast suitsemist ülbelt tänavasillutisele sülata. Tunne oli ausalt märkides kesine.. võiks suisa öelda et enne oli parem olnud.

Tüdruk astus kiiresti edasi ja lootis et keegi toda eksperimenti pealt polnud näinud ja kui ka oli, siis liialt eriliseks ei pidanud.

Njah... ilm oli täna juba iseäranis kevadine... pitsine kleitki sai selle puhul ülepea selga tiritud... Kaarnale meeldis too kerge tunne, mille tekitas mitme kilo kanga materjali ja saapa talla raskuse alt ja pealt vabanemine. Kevadkingadega oli küll tõtt öelda pisut libe ja märg, kuid ikkagi hoopis parem kui nende paganama saabastega, mis jalad higistama panid ja hirmus rasked olid... Kelmikhüppeid tuli sellise kerguse peale suisa reas, nii sees kui väljaspool hinge....

Kaaren vaatas hakke peakohal... tume parv suundus taamale pargikohale vigurlendu sooritama ja sittuma. Tal oli hea meel et ta hetkel pargis oma lõunast jalutuskäiku polnud tegemas. Nende hakkide lend tuletas Kaarnale meelde tema läptopi eelmise õhtu põgenemiskatset... Ta oli juba pikalt mõelnud, et tol masinal seal laual mõlkus miskit meeles, sest sellist häält ei teinud ükski kerglane rüppraal, aga tema oma küll ja siis ühel hetkel, kui ta just uinumas oli hakkas arvut laual korraga iseäranis valjult undama. Järgmisel hetkel, kui Kaaren silmi oli avamas, lendas too HP compaq nx900 juba tiibade laperdades irvakil akna poole, viimasel hetkel sai tüdruk valgest võrgukaablist kinni ja tiris tehnikaime toa rohesoojade seinte vahele tagasi.. jumal olgu tänatud, et ta nõrga unega oli. Kaaren süüdistas end hooletuses, ei oleks tohtinud niimoodi arvuti tööseisundis uinuda, ta ju teadis neid elektroonika ja muu tehnika nippe juba küll, nii kui viimastel piisavalt tööd polnud hakkasid nad lollusi välja mõtlema ja rumalusi tegema... Hea et niigi läits, mõtles Kaaren sünkroonlennu hakkide treeningut jälgides.

Üle kaarsilla jõudes vaatas Kaaren korra käekella, igavik oli just alanud ja lõppenud. Oli seega aeg, siirduda tantsima. Punajuuseline haldjas ja nuuskmõmmik ta kõrval olid sama meelt. Tantsinud polnud nad juba tõesti ammu, eriti nuuskmõmmik kelle tantsulihased juba väljasuremisele lootma olid jäänud...Pealegi oli äsja ju lõppenud naistepäev. Ega Kaaren oleks tolle tühiaasja muidugi juba unustanud, sest ei toonud keegi ei ühtegi õit ega ruutmeetrit šokolaadi, mida ta nii oli oodanud, aga kodumaja õuel olid mööda läinud poistekamp ju ometi kena naistepäeva neile soovinud... jahh haldjas veel mõtles, et mille järgi nende sugu oli määratud.. kuid tegelikult oli haldjas vaid kohtlane...siililegi selge et rinnad reetsid...