Kui, siis ikka palju ja korraga....

...ma olen alati arvanud, et igav ei tohi hakata, aga nohh....zu gut ist nicht so gut...ütles juba minu ajaloo õpetaja....siinkohal on naljakas tõdeda, et terve keskkooli aja oli mul üks ja seesama ajaloo õpetaja....olen seega õppinud vaid tema ajalugu.....njaaa...

...aga tegelikult on nii, et välja ilmus too heledapäine energia, kes toob silmadesse sära ja kelle enda silmad kummaliselt tavaliselt on kilanud, läbiimbununa eemalolekust....enam ei kila, tundub et nad on selle läike ravimitega päris kenasti ära summutanud....
....üha enam hakkab tunduma, et nad on tal täiesti valesse aega lasknud sündida, nad on lasknud salongiinimese aega, kus salonge ei ole, on vaid tsirkuslik karneval, mis küll püüdleb samas suunas, kuid pole isegi hale vari....nad on lasknud ta eksleva olemuse sündida aega, kus kõik veidrikud suure olemise vabaduse tähe all siiski kolgatale viiakse või ära põletatakse....
....ma batuke hakkan juba mõistma ja mida enam ma näen, seda rohkem ei oska aidata...kuigi tahaks, nii hirmsasti tahaks... siis püüan niisama olla olemas, kuid see ka alati ei taha õnnestuda....teeb natuke abituks see värk....

...palmipuude pühal tõi aga ema unistuse komme, esimesel õhtul pistsin kommi põske ja leidsin end hetk hiljem vana jumala selja tagant unistamast.... hea oli.... ma ei suutnud hiljem meenutada, millal ma viimati ennast niimoodi olin saanud tunda....vist päris ammust aega tagasi, sest sellised hetked jäävad tavaliselt meelde päris sügavale.....seekord jäid lisaks meelele jäljed ka kaelale, põnevust sellest rohkem kui rubla eest....ja seleta siis, et imesid kaelalt tolmu....

Unistuse kommid hakkavad nüüd juba otsa saama, aga ma loodan siiralt, et unistamised mitte päris koos nendega....