Täna hommikul ärkasin kell kaheksa telefoni äratuse peale...minuti jooksul sai laiskus minust võitu ja loobumine loengust teoks... väljas sadas vihma ja teki all oli lihtsalt imetlusväärselt mõnus. Tõmbasin rõduukse veidi enam vallali ja keerasin end teki sisse kerra.... ma vahel suisa armastan neid vihmaseid hommikuid.... järgmine kord avasin silmad peale suuremat kärgatust õues... pikne käristas ja klaasid klirisesid hirmunult... selle kevade esimene tõeline äike... kell oli õnnelikult saanud 11... laiskus ja nautleja minus oli seegi kord tugevam ja trenni jäi samuti minemata....sellise imelise kõuemürina ajal oleks suisa patt olnud ju sängist teki alt välja ronida... Õuest rändas sisse värsket kevadist meeleolu ja lihtsalt oligi hea olla.. oma pesas oma kodus oma tartus oma mõtete ja kevadega... sirutus... ringutus...silmad lahti, silmad kinni... tekk üle pea, varbad teki alt välja... pea teki alt välja, varbad teki all.... igatmoodi lihtsalt mõnus.... viimaks kella poole ühe aeg oli äike lahkunud ja saabus otsus end üles ajada. Kuid vaid hetkeks, selleks et käivitada oma undav läperdis ja ronida tagasi nautima hommikust muusikat... hedonismi eri otsustasin ma, kui rõdul mõne aja pärast suitsu kimusin.... sellised hetked, omas uhkes üksinduses, naudeldes....