Siiralt õnnetu...jälle...! Kurjaks teeb ja masendav on ja selles kõiges pole midagi uut.... Ma ei taha, ma ei või, ma ei saa ja ma ei oska.... ja selles pole ka midagi uut...

Kõik ilus tundub haihtuvat sõrmede vahelt ja hunnikute viisi hunnituid ebameeldivusi ujub lagedale. Suure ringi küsimus on, et miks.
Miks on nii palju asju, mis pole määratud olema?
Miks on liigsuured ootused?
Miks on alati aga-d?
Miks ei või olla lihtsalt jäävalt hea?
Miks on vale aeg ja vale koht?
Miks.... ?
Miks..........?
Miks?

Seda kõike on minu jaoks liiga palju... mu kihk selle jama eest põgeneda suureneb päev-päevalt...
...........aga.... jalad ei kanna....