Õde ütles, et viimati blogisin nädal tagasi ja õde teab... blogisingi täpselt umbes nädal tagasi. Arvatavasti oli see ka laupäev nagu tänagi, aga täiesti kindlasti polnud see selline laupäev nagu täna. Täna on oluline laupäev minu elus, väga oluline. See on sama oluline kui see päev kui sa lõpuks aru saad, et põdra sohu uputamiseks on kõige lihtsam viis tal sarvedes haarata ja mülkasse keerata...jahh just sellisele või noh peaaegu sellisele avastusele ma täna jõudsingi.
Ma olen kindel, et see laupäev ja too avastus muudavad mu elu, ma ei tea kas nüüd kardinaalselt aga kindlasti trastiliselt. Mu elu saab tänasest sellise uue hoo sisse, et hoidke oma piip ja prillid kui pardale kavatsete tulla. Mul on taas siht ja ihu täis entusiasmi ja sisemist motivatsiooni. Ma tunnen kuidas edu voolab minu liikmetesse ja peas on loodud kord....jahh kuigi vbl oli hoopis õlle see, mis mu liikmetes voolab ja vbl on see näilik kord mu peas kõigest mõnus joobeaste... see kõik võib olla, kuid ma tunnen siiski millegagi et tänasest asjad saavad muutuma, täna puhus esimest korda too tugev ja kile sügistuul ja see on justkui alles suurte muutuste algus....ma loodan lihtsalt, et need muutused on positiivses suunas...

Jahh..."Teie terviseks, mu tütred!!" kuulen oma isa oma mõtete peale ütlemas ja siis kulistab ta piirituse karahvinist ehedat haljast haavapuhastamise piiritust. Vot see on see, kui sa poes unustad käimata ja poolene lauakas jääb ükspäev ostmata.

Huvitav millega ma järgminekord oma haavu küll puhastan...