Võib ju olla, et mina olengi kõige kärsitum inimene maailmas ... ei ole võimatu, see tähendab ...

Aga tõesti ma lihtsalt kannatan, kui ma pean midagi ootama ... hing tõmbub sees kokku ja rinnakorvi tekib miski sõnuseletamatult vastik pinge ... füüsiliselt valus on ... 


...tahaks teha midagi, tahaks kuidagi võtta kätte ja tuua see oodatav asi lähemale ... tegutseda kuidagi ... minna järele ... aga enamasti tähendabki ootamine seda, et ootaja enda käed on seotud ...

... ootaja ei saagi midagi muud teha kui oodata ... noh põhimõtteliselt ta muidugi võib ühel hetkel otsustada, et ta enam ei oota ja mitte oodata ... kui otsustusel piisavalt võimu on antud ...

...aga sellest ei juhtu oodatava jaoks midagi ... tema ikka ei tule enne kui ta tuleb ... ei jõua enne kui aeg on jõuda ... ja enamasti ei küsi ta ootaja järele.... pidades siin rohelises silmas just neid abstraktsete või kehata asjade ootamist ...

....ootaja on justkui sunnismaine ... ja siis inimene kõrvalt ütleb, et ahh, mis sa siin närveldad, võta ometi rahulikult ... rahune maha, küll saab ... ära muretse, kõik saab ja tuleb .... arusaamatu, kuidas nii saab üldse öelda, kui miski on sind teinud sunnismaiseks .... kuidas keegi suudab jääda rahulikuks ... kui pääle on pandud sundus leppida sellega, et käed on seotud .... leppida sellega, et tuleb oodata ...

Jah, ja miks on nii, et need asjad, mis on parasjagu üle keskmise olulised, et just nende järele tuleb oodata?... et miks ei võiks oodata näiteks suvalise esmaspäeva järele ... miks tuleb juba poolteist kuud ette oodata just seda oma sünnipäeva reedet ... suvalised esmaspäevad tulevad ju aina ja aina .... oleks suisa lust ja lillepidu neid oodata ....

... aga see reede ... selle sünnipäevaga ..... hing tõmbub krampi ja silme eest läheb hetkeks mustaks ... see reede tuleb siis, kui on selle reede kord ja mitte sugugi varem ... ning ootaja ... tema võib kasvatada tiritamme või teha karukägaraid, sellel pole mitte mingisugust vahet... see reede, on see reede ja ikkagi alles ees ... ja ikka veel alles tuleb ....

.. ma saan hästi aru kuidas juba olemuslikult on soomekeelne kärsiä ja eestikeelne kärsitus sügavalt läbipõimunud .... kärsitusega kaasnebki kannatamine oma parimas vormis ... pea et puhtalt ....

... ma olen väga kehv kannataja ... umbes täpselt sama kehv kui ootaja ....