Alates eilsest on mul uus märkmik ... märkmik on Viiralti piltidega ja peal on 2015 ... et vist ongi jah täitsa uus aasta käes ... pole pääsugi ...

Et püsiks mingine järjepidevus ja sidusus on mul uue märkmiku kasutusele võtuga komme käia läbi kogu oma vana märkmik, kandes möödunud aastast üle mõningad eriti olulised märkused ning töötada sedasi läbi nii vana aasta kui sööta uus ka kuidagi juba järgmisse märkmikku sisse ... 

Uut märkmikku vanaga sisse töötades ei pääse kuidagi ka meenutamisest ... 365 päeva on tegelikult päris keeruline kuidagi adekvaatselt meenutada, oma silm ei ulatu kuidagi sugugi hästi nii kaugele selja taha nägema, ent märkmiku abiga tuleb üht-teist siiski meelde ...

... sel korral oli meenutamine ebamugav ja täis vastakaid tundeid  ....

Minu sünnipäev Tartus ning ühissünnipäev Muhus parimatega, lipuheiskamine, naistepäev, lihavõtted, Tähepoisi ja ta õe sünnipäev ja kõik need muud sünnipäevad ja tähtpäevad ... purjetamine, Maru kadumine, suuremad ning kummalisemad tülid, millest jälg ka märkmikku tungis, rattasõidud, kalastuskäigud, suvised ujumised ja külalised, maal käigud, küttepuudetegu ning majaehituse stress ... ja kõik see argipäev ning valu ja rõõm, mis sellega kaasas käis ... ning siis järsku see äkiline tuha all hõõgunud tuli ... vaatan märkmikku ja seal ei ole sellest viimasest suurt midagi, nii salaja see hõõgus ... 

Kõik möödunud aasta head ja halvad pehme emotsiooniga mälestused mähkuvad nüüd mingisugusesse lammutamise kibedusse ning nende pehmus on hetkega kadunud ning ega neid vist niisama lihtsalt endisina tagasi ei saagi...
see tekitab ebamugava tunde ... ma olen ennast alati pidanud keskmisest aeglasemaks reageerijaks, ent eelmise aasta viimast kvartalit meenutades tuleb tunnistada, et mus leidub ka kiiret ja ägedat põlemist, mille tagajärjed on mulle endalegi ennustamatud ... leidub mingeid plahvatuse hetki, hetki, kus ma olen valmis riskima kõigega, mis mul on, teadmata isegi, mis see on, mis ma edu korral saan ... see kõik on väga erutav ja meeliköitev ent sealsamas kuidagi ebamugav ... sundides iseenda kuvandit korrigeerima ja ... leppima?

... ma loodan siiralt, et Viiralt saab konstruktiivsema aasta tunnistajaks ... et tekib mingi uus struktuur, mingi sisemine loogika ning sisemine põlemine püsiks, kuid ei põletaks maha terveid sildu ja sidemeid ning inimesi koos nendega ... vaid hoiaks seest soe.