teisipäev, jaanuar 13, 2015

Ootamatud jääväljad kesklinnas ei ole suuremas plaanis ega pikemas perspektiivis just kõige meeldivam meelelahutus ja -lohutus ... seda mitte ... eriti mitte punaste kummikutega tütarlapsele jaanuarikuu hommikul kella poole kaheksa paiku kui ta pärast 4 tundi und ja uskumatult kaasahaaravaid ning kõikehõlmavaid ulmasid, mis ajavad pea sassi ning südame kummalisse lõtku, üritab end siiski õigeks ajahetkeks tööle ajada ...

Sest juba pärast paarikümmet meetrit kulgemist, saab selgeks, et mõttekas on liikuda vabas stiilis ja soovitatavalt kasutades keppe, eriti kui taldade all on vähe mustrit ...  Kummikutel on mustriga kitsas, aga keppe pole ... toetudes aga tahtmatusele kukkuda ning siirale murele oma tervise pärast jõuavad punased kummikud ühes tütarlapsega aga siiski tugeva tükina Riia mäele ...

Poolel mäel märkab tütarlaps aga seismas üht härrat ... seismas ilmselgelt mureliku suuga, sest tema 92 aastat vana vasak põlv on viimasel ajal hommikuti kuidagi kange ja ei taha kuidagi liikuma saada ja akadeemia tänava nurgal on libe, nii et liikuvate põlvedegagi on keeruline teed ületada. Punased kummikud peatuvad härra kõrval ja tütarlaps pakub abi, sest kes siis veel peaks aitama, kui mitte tema ... tema seal ju ometi on ja näeb seda murelikku suud ...

Murelikust suust saab järgmise hetkega tänulikult naeratav ning veidi kohmetu suu, ning härra seab end tütarlapse käevangu, kes teeb nüüd hulga lühemaid samme ja kuulab ... kuidas härra vasakule põlvele tuuakse tshehhist savi, mida siis Maarjamõisas soojendatakse ja korra nädalas põlvele kompressina pääle pannakse ... kuidas härral on heameel, et tema põlv vaid hommikuti vähe tõrgub, päeva peale leebudes, sest sõprade põrgulised põlved valutavad muudkui ööd läbi ega lase vanainimesi magada ... kuidas härra on pensionil, aga varemalt oli õigusteaduste õppejõud ... härra, keda sõda oli ikka omal ajal raputanud, on ka natukene mures, et ega punased kummikud nüüd tema pärast tööle ei hiline ...  jah ja kas ta ikka saab bussipeatuseni selles vähe nooremas käevangus...

... kummikud ei hiline ja bussipeatuseni saab ...  härra tänab ja jääb tänulikult ootama bussi, mis viiks ta vasaku põlve soojale tshehhi savile vähe lähemale ...

Punaste kummikutega tütarlaps jõuab ühes tükis tööle ja naeratab veel pea, et terve päeva üsna soojalt ... tal on hea meel, et vahel on kohtumisi, mis juhtuvad teele ... olgu või libedale ... tütarlapsele meeldivad terava meelega härrad ja talle meeldib, kui ta saab olla abiks, nii et tänu tundub täiesti üleliigne ... nii et kuidagi on südames hoopis tunne, et teda on aidatud ...

Kommentaare ei ole: