Ja nii ongi ... eile pakkisin Uues enda kirjutuslaua sisu kottidest välja ja sättisin sahtlitesse, just nii nagu käib, lootus oli, et saan üht-teist minema visata, sest kirjutuslaua sahtlitesse koguneb minusugusel inimesel päris korralik pagas ...

Vanad kalendrid ja märkmikud, vanade märgetega, kogunenud õnnitlus- ning postkaardid, sünnipäevadeks ja muidu vastu võetud, mõned kirjad, mida oli võrreldes kaartidega üsna vähe, ent mis olid seda tähenduslikumad ... linnaplaanid käidud paikadest, reisimeened, vana rahott ja sinna vahele kogunenud killud reisidelt ja elukohtadest, aegade jooksul külge jäänud ilusad ja imelikud pildid, mida plaan kord, millegi uue ja ilusa toormaterjaliks kasutada, võõrad mündid ...

... vaatasin, lugesin ja mattusin ...

Koti põhjas kõige all olid dokumentide kaustad, naljakas oli vaadata neid diplomeid ja üüri- ning töölepinguid, pangadokumente ja muud ... millega vbl on kunagi veel midagi teha, ent võib olla ka mitte ... koolist pärit tervisekaart ning onu koostatud isiklik sünnikaart lühikeste kommentaaridega ...

toit olgu ajule ja vereringele: kala, piim, teraviljad ... välimus väike ümaram keha, puhas ... pöörata tähelepanu silmade korrasolule eriti vanuses 1,5 - 2 aastat ... kunstianne ... lapsevanem kelle tabab valetamiselt, kaotab antud küsimuses respekti ... elu jooksul väga palju elukohamuutusi ...

Lootus suri ...

... lihtsalt ei raatsinud midagi ära visata ... kolisin siis lihtsalt kõik plaadid sahtlitest riiulisse ... nüüd mahub veel ...