Imetlus... mis muutub kergelt kihvatavaks kadeduse torkeks ja siis helgib imetlusena edasi... et vahel tahaks olla iseendast kenam... olla lihtsalt keegi teine, nii hetkeks, viivuks...

No ja siis tahaks olla keegi, kellel ei ole põskkoopa põletikku ja väga valusat loputuskuuri üleelamust...ja siis vahel tahaks olla selline nagu nad seal täna hommikul olid, vaprad ja ilusad 20. korrusel, tegemas tõsiste nägudega tõsist tööd...

Nojahh... ja vahel on täitsa hea olla magistrantuuri vana kala, kes ei saagi linnakaarti ja rebase kotti, mis on ülepea kuhjuvat infopahna täis...saab olla vaba tahtega draama timurlane ja libistada vaikselt Tere Kool jooki kui tahtmine peaks olema või peale tulema... ning kellel on kool alles neljapäeval.....