iiik....

Et siis juba õige mitmendat hommikut tööl sellise olemisega mida leidlikumad meist kirjeldaks kui eluline pohmelus... alkoholijääknähtude ja vähese uneaja oivaline mikstuur.... ja igal hommikul ma luban endale, et täna läheb teisiti, et lähen kohe peale tööd koju magama....noh ja siis helistab akos või tõnu või leian ma ise, et üks kohv ei tee paha ja järgmine samm on kella kolme aegu öös, kui leian end taas, sealt kus alati, rohkem või vähem purjus, rohkem või vähem veidraid tegusid tegemas ja inimesi nägemas.... süütan suitsu nelja tikuga ja ohkan... otsin oma telefoni ja sean hommikuks äratuse, hiljemalt keskpäeval tuleb ärgata, et siis voodist otse tööle minna....siis võtan veel ühe joogi ja olelen edasi...

Hommikune ärkamine on üldjuhul vaevarikas ja põnev... mälumäng pole kunagi minu tugevam külg olnud....ohkan taas ja vean end voodist välja heidan pilgu peeglisse... silmad ja nina alles, järelikult võib minna küll.... ja uksest väljas ma olengi... vaevaliselt jalga jala ette seades leiangi end lõpuks jälle siin neetud laua taga...

Ohkan....tean ju ise ka täpselt miks see kõik...aga ikkagi tahaks magada ja ikkagi kipub peale lubadus, ettäna mitte.... ja siis tuleb meelde... täna õhtul on Liisi ja grill kursakatega....

Neetud!!!