Ja näe....Moskvas ongi juba pidu.... igavene valgus taevas ja kõik soovivad üksteisele, ikka snovom godom ja snovom godom....julgemad kindlasti ka embavad....

Jaapanis on ammu saluut otsa saanud, kõik väikesed kilisilmadega lapsed magavad ja ei mõtlegi sellele, et aasta 2006 on juba kätte jõudnud...

Meie siin aga niheleme toolidel süldilaua taga ja ootame tülpinult telekapurki vahtides, millal Rüütel pulti tuleb ja taas uut aastat saab soovida, ega kaua enam oodata ei tule napid 30 minutit.. Agaramad seavad juba raha õuele laiali, et saaks ikka täpselt õigel ajal selle kõik hirmsa mürina saatel taevasse lennutada, küll siis on aga uhke vaadata....ja siis pärast saab naabriga arutada šampaklaasi taga presidendi kõne üle.....viimane kõneleb meil ju ikka mõistu, et ikka terve aasta saaks tema sõnade üle pead murda....

Mina täna Arnoldi kõnet ei näe, eks ma hiljem ajalehtedest loen, et mis vanal siis seekord südamel... sülti ma ka täna ei saanud.. ainult kartulat heeringasalatit, aga see oli ka väga hea... võib teinekordki teha....

Šampusepudel on minulgi külmikua ootamas, aga kuna mõni juba vaikselt magab, siis arvan, et see jääb paremaid aegu ootama... nii et minul on tänavu natuke tavapärasest erinev uue ootus olnud...
Samas korra siiski võtsin aja maha ja üritasin möödunud 365 päeva peale mõelda....täitsa huvitav aasta on olunud ei või kurta.... nutuaasta on olnud, ma olen vist selle aasta jooksul rokhkem nutnud kui terve varasema 19 peale kokku, aga mul on tunne et ka see on palju andnud....noh kui ei midagi muud siis vähemalt uue kogemuse....jah ja palju uusi ja huvitavaid inimesi olen kohanud ja kenasid paiku külastanud....akadeemilises plaanis on see aasta küll suht mahavistatud olnud, kuid muul alal olen ma palju õppinud, eluülikool on küllalt koormav ja selgete õppetundidega olnud.. nt seda olen õppinud et sageli ei ole tahtmisest mingit kasu...taha palju tahad ja miski tegelikult ei muutu mõned asjad jäävad kõige kiuste selleks, mis nad on ja ei muutu, ei aita ka see kui nende olemise üritad unustada, kala jääb ikka kalaks isegi kui me ta ära unustame või kanaks mõtleme ja tunded jäävad ikka samadeks tunneteks, isegi kui sina tahaks et nad teistsugused oleks..j...
jahh nüüd võiks muidugi küsida, et mis sellest õppetunnist kasu on, kuid mina jätan küsimata, sest see on ju siililegi selge....

Eiiii..jahhh... et siis tagasi aasta juurde...et ma olen üldjoontes rahul selline 4+ aasta on olnud.... majanduses ei muutunud suurt midagi aga seeeest milline eraeluline areng.... võtab kõhualuse külmaks ja tekitab täiskasvanu tundeda...hirmutav...

Kõige naljakam on see, et uuelt aastalt ei oska enam midagi oodata, lihtsalt vbl loota et tuleb hea, suures ja laias plaanis.... Jahh...ja et ta oleks lill... selline ilus lill ja paljude õitega....