Nõndamoodi nii....istun siin nagu ikka ja olen vait/k... Kirjutan kuigi midagi pole nagu jagada....rahulik on olnud ja sõbralik on olnud ja tavapäratu on olnud ja tavaline on olnud ning uus on ka olnud....ja mina olen lihtsalt kõige sellega kaasa läinud.
Ei ühtki vastuhakku, mitte ühtki...ja peaaegu ei ühtki lootust peale tolle ühe suure, et läheks kõik hästi!

Ja nii ongi.... suurt kurbust pole olnud ja millegi üle liialt kurta ei saa, rõõmu on olnud piisavalt, aga sellega ei tahaks nagu kekata, muidu sõnub veel ära... Sees on rahu teatav vaikne sugereeriv rahu ja hetkeline tasakaaluolek, köieltantsija karjääritrump, mis samas võib kaduda igahetk ja mine sa tea, kas vihmavarju külge installeeritud langevari takistab surnuks kukkumist...

Viimasest sissekandest on palju aega möödas ja palju asju muutunud... nt olen ma jälle kokkulepete alusel vaba ja vallaline, samas on mul uusvana eriline sõber, kellesse ma endalegi ootamatult hakkan ära armuma..taas... kuid samas on paljud asjad nii nagu ennegi, suhtumine on muutunud mõnede asjadega seoses ja mõned asjaolud teatavate jäävate suhtumiste ümber on muutunud... keeruline ja jabur kuid just nii see olema ju peabki...seep se elu on