Lollus... see on minu keskmine nimi. Mitte, et ma end keskmisest inimesest, kellele on paratamatult ülekeskmise suurem lollus geenidesse kootud, lollimaks peaks, aga lihtsalt minu spesialiteet on igasuguste lolluste kordasaatmine. Enamasti panen ma toime lollusi ilusa ilma ja hea tujuga (need on sellised positiivse alatooniga lollakad naljatamised). Suurepäraselt saan ma lollustega hakkama ka olles pahur või unine või armukade või liigvähese tähelepanu all kannatades. Viimastel juhtudel on lollused, mis korda saadetud tavaliselt kiusliku loomu ja negatiivsete järgedega. Tõeliselt hädas olen ma aga idiootsustega, mida sooritan purjuspeaga.... ja millest mul sageli endal järgmisel päeval mälestusepojagi tallel pole, nendega on kohe eriliselt kehvasti, sest ainuke asi mida ma pärast saan vabanduseks, saan öelda, on see, et sry, ma olin purjus. Too vabandus pole aga sugugi mõjus ega vabandava tooniga, eriti kui vabandada tuleb enda ees....
Jahh raske on...peaks joomise vbl maha jätma.... krhm see oleks vist liiga trastiline samm ja mõjuks natuke rängalt... et siis võib proovida juua lihtsalt vähem või püüda mõistlikkust säilitada... need on küll täiesti kaalule pandavad võimalused... kuigi teades natuke ennast siis... ma lihtsalt löön käega ja otsustan mitte liialt põdeda ja kui vaja ütlen totakalt naeratades ja kergelt punastades:"Palun Vabasi, olin natuke liiga purjus. Andkem andeks, Lollus on minu keskmine nimi!"
Jahh... tegelikult tegelikkuses põen ma ju ikkagi, sest nii ei tohi teha.. purjuspeaga ei tohi teistele haiget teha, ei tohi olla õel ja ei tohi unustada mida sa õigeks ja tähtsaks pead!

Palun, kui näete mind joonud peaga järgmist lollust tegemas, tulge ja öelge, et nii ei tohi!