Mida sina unes küll näed, millele mõtled kui sängi läed? Läbi oma silmade näed kardinat, ust, kui unele jäed....

Jah ilus laul on see, mille sõnaderea kirja panin siia ülale, jah ilus jah hea....

Ma olen jälle mõelnud viimastel aegadel rohkem kui tavaliselt, rohkem kui kombeks, rohkem kui peaks, aga mis ikka muud teha kui paare kindaid taas kood, küll olüpiateemalisi, küll muhu männaga käeseljal... käed käivad kiirelt ja natuke juba kramplikult... silmadega ei taha ammu enam midagi vaadata, lihtsalt valus on.... aga peas liiguvad mõtteread moodustades tekste, selliseid hierarhilisi ja tabavalt semiootilisi.... Ma mõtlesin välja et minu mõttelaad on vist sünge, mina olen sünge, klaas on alati üle poole tühi ja kõik asjad veavad alati kuidagi minu vastu ja õelalt ja sepitusi on teiste pead täis... harva suudan ma tunda rõõmu sellest et olen elus, et jalad käed on küljes ja kuulmine ning nägemine alles... Nõme kas pole ja veel nõmedam on olla nõme... tegelikult ma tean ju et mul on vedanud, tegelikult ju tean mis on hea ja tean et minu elu on keskmisest parem, tegelikult tean ka enamusi neid salamõtteid, mis nendes peades, kes mu ümber, tean et on inimesi, kes hoolivad ja teavad ja usuvad ja peavd mind millekski kellekski jne.... Mu elu on rohkem kombes kui nii mõnegi teise ja ikka on ta sünge minu enda vaates.... miks, miks küll? Kas tõesti nii palju potentsiaali on minus veel üle, et see mis on tundub vaid vari kõigest sellest, mis olla võiks... veavlt...jah ma tean küll tegelikult et olen paljuks suuteline, tean , tean, tean ja nean, sest teadmisest on nii pagana vähe kasu!

Tean ka seda et see mis on, on rohkem kui lihtsalt hea...tean tean tean tean tean...
Aga teadmisest on ju nii vähe kasu!

Aga ega see kõik teadmist ei muuda ehk kergendab teie südant vähemalt kui ütlen....MA TEAN