Seisukohta pole...istuda ka ei saa ja jalad on arusaamatuses ringi kolamisest villis... ma ei oska midagi teha, ei kusagilt seisukohta võtta... kui juhtub et otsustan midagi ära, siis eemaldab keegi mu lühinägelikud prillid või keerab mu maailmapildi lihtsalt tagurpidi, mis enne oli tagurlikult süsimust paistab valge ja see mis vabastavalt helevalge on äkitselt räpaselt mustaks tõmbunud ning kõik hallid toonid on äkitselt roosa-rohelise kirjud....... aga mida peaks siis tegema? Ootama? Härjal sarvist haarama ja pikali väänama? Nutma? Mida, no palun öelge mida, sest jalad on valusad ja selgust tahaks, seisukohta aga pole, on vaid maasikad ja istudes jäävad neist plekid mu punastele pükstele.