Need hetked kui elu tundub kehva absurdina.....
...on viimasel ajal kuidagi harvaks jäänud, kuid samas kui üks selline hetk kord tuleb, siis annab ta end tunda kogu oma imalas suursugususes ja hiilguses......Ilus, lihtsalt ilus, rohkem kirjeldavaid omadussõnu ei tule meeldegi....silmad on pisaraid täis ja samas ei suuda naeru tagasi hoida.....Mida veel? Kuhu edasi?..... See ei saa ju võimalik olla, aga vaata kuidas tahad...ON!
Lihtsalt imelollakaid asju juhtub, täiesti juhuslikult jookseb kõik okastraati ja keerab end sõlme, täiesti paranormaalsed asjad leiavad aset ja sina ise oled nagu väikelaps vaatad ja imestad.....ei saa aru, kuidas kõik nii läheb nagu läheb, ei taipa, et midagi valesti tehakse......
Siis korraga istud maha ja nutad peatäie ning taipad paistes silmi nühkides, et mõttetult valatud sai see vesi, sul pole ju selle absurdiga ühtegi seost, asjad lihtsalt on nii.... kummastav kergendus poeb hinge ja samal hetkel tabad, et kahjuks oled sina ikkagi see, kes seda idiootsürri suppi kahe suupoolega järgmised päevad jahvatab.....jälle ajab nutma.... aga lihtsam on kõik kurele saata, üks pläru teha ja magama keerata....
Ega supp varblane pole, et eest ära lendab ja absurd ei mädane ega hallita ka....