kolmapäev, juuni 07, 2017

Paganama kurjaks ajab ... kui on nagu kihk kirjutada, aga ei leia momenti ... No lihtsalt tundub, et ei ole ega tule ega polegi olnud ... ja siis järgmisel hetkel leian, et juba viimased 15 minutit olen sõrmipidi lõustaraamatus ... ja siis jällegi tundub, et millest siis nüüd mina, et nagunii ei jõua enne kui tullakse koju, ärgatakse ülesse, peab süüa tegema, tuleb nõusid pesta või kraamida, kraamida, kraamida ... Ja siis jällegi kõnnin mööda tänavat linna poole ja mõtlen, et pidin ju kirjutama saare vanameestest, juba ammu ...

Jah selle saare üks vaieldamatu pluss on tema vanamehed ... pubides tumedaid pinte hinge alla kallavad, natuke keskmisest suuremate ning pisut keskmisest karvasemate ninadega, sageli pisut küürus olekuga, enamasti mitte just liiga sirge olemise ja kindla kõnnakuga aga peaaegu alati kavala helgiga silmades ...

Nad seisavad tänavanurkadel ja vestlevad, nad istuvad bussis su kõrvale ja kurdavad ilma üle, nad kergitavad kaabut või nõksutavad peaga, kui neile pikemalt otsa jääd vaatama ... nad ei naerata just ülemäära sageli, ent nad naeravad küllalt tihti ja vaid neile omase valjusega, mis ei murra küll konti ega ärata vankris tukkuvaid väikesi sõpru, ent mis kajab ja nakatab ...  ning need silmad ... see kavalus ...

Vahel ma mõtlen, et kui on vanamehed, keda võib kohata sageli ja rohkelt, et kus ja kas siis on eided? ... ent saare eided ei jää meelde ega paista silma ... tõsi, olen küll kohanud paari krapsakat ja isemoodi silmapaistvat ning kavala olemisega isendit, ent need on pigem säravad erandid ja enamasti just pubis pinte valavad töökad ja kelmikate silmadega erandid... Tänaval on eided vaiksed ja nagu kuidagi kurjalt vaevatud ... bussis vahel tühjast-tähjast valjult lobisevad ... ent jällegi kuidagi pettunud olemisega ja väsinud ... nad naeratavad harva ent naeravad veel harvemini ...

Tundub, et saare elu on olnud eitedele raske ja süngeks tegev ... vanameestelgi pole olnud vist just kuigi kerge ... ent kuidagi on säilinud sära ja säde ja naer ... ning see kavalus silmades ...

Kes teab, võib olla on selles kõiges süüdi need tumedad vahused pinditäied, mis hubases kodupubis aastate jooksul vanameeste isekeskises seltskonnas on hinge taha pandud ...

Kommentaare ei ole: